- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hea palga maksja võidab palkade avalikustamisest
Palkade mitteavalikustamine teenib eelkätt madalamat palka maksvate ettevõtjate huve, kirjutavad Praxise analüütikud Märt Masso (pildil) ja Miko Tammik.
Eestis on juba olemas palkade avaldamise praktika – ametnike palgainfo on kõigile kättesaadav ning ei saa väita, et see oleks tekitanud meedias või inimeste seas ülemäärast elevust. Samuti on avalikud kollektiivlepingutega sõlmitud palgad (õpetajad, päästjad jne) ning dividenditulu.
Kui palkade avalikustamise juures kardetakse liigset naabrite tähelepanu, siis saab rakendada Norra lähenemist. Norras on alates 2014. aastast maksuinfot võimalik vaadata ainult isikustatult ning iga inimene saab vaadata, kes tema andmeid on pärinud. Selline muutus tõi kaasa päringute 88% vähenemise. Ehk andmeid vaatasid need inimesed, kes selles mingit kasutegurit nägi ning niisama uudistajad tõenäoliselt loobusid.
Pikka aega on palkade avalikustamise klubisse kuulunud kolm riiki, keda me mitmeski asjas seame endale tihti eeskujuks. Nii Soome, Rootsi ja Norra avaldavad kõikide inimeste tulumaksuandmed. 2014. aastal lisandus sinna seltskonda ka Pakistan. Pakistani motiiviks oli parandada maksude kogumist – Pakistan oli maksude osakaalus SKP’s eelviimasel kohal. Tervelt kaks kolmandikku parlamendiliikmetest ei maksnud sentigi makse. Pärast tulumaksuinfo avalikustamist langes see osakaal 10%ni.
Ka Norras leiti, et tulumaksuinfo inimestele kättesaadavaks tegemine parandab maksulaekumist. Enne 2001. aastat olid maksuandmed kättesaadavad ainult paberkandjal maksuameti esindustest. 2001. aastal tehti aga kõik andmed kättesaadavaks ka internetis. Selle muutuse mõjul suurenes tulude deklareerimine 3% võrra. Riigi rahakotile on see selge positiivne mõju.
Palkade avalikustamine toob otseselt kasu ka inimestele, vähendades palga ebavõrdsust ametikohtade sees. Tööjõuturu efektiivseks toimimiseks peab kõikidel osapooltel olema informatsioonile võrdne ligipääs. Praegu on aga tööandjad eelisseisundis, kuna neil on palkadest parem ülevaade. Töötajad tihti ei tea, kas nende palk on turul üle või alla keskmise. Julgemad küsijad võivad saada rohkem palka, vähem julged jällegi vähem.
Avaliku palgainfo korral oleks ettevõtjatel raske põhjendada palka, mis ei ole inimese tootlikkusega kooskõlas. Palkade mitteavalikustamine teenib eelkätt madalamat palka maksvate ettevõtjate huve. Kui töötajad ei tea, et nende tööandja makstav palk jääb alla sektori keskmise, siis ei ole ka nii suurt ohtu töötajate lahkumiseks või kõrgemaks palgasooviks. Samas head palka maksvatele ettevõtetele tuleks palkade avalikustamine just kasuks.
Autor: Märt Masso ja Miko Tammik
Enimloetud
3
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Viimased uudised
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee