Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ootan rõõmsat pensionipõlve

    Äripäeva ajakirjanik Kadri Põlendik.Foto: Andras Kralla

    Mida rohkem suuri välisettevõtteid otsib tuge Eestist ja palkab siia välistööjõudu, seda rahulikumalt ootan pensionipõlve, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Kadri Põlendik.

    Viimastel aastatel kuuleb mitmest globaalsest suurettevõttest, kes on otsustanud oma tugikeskuse tuua Eestisse. Selle nimekirja nimekamad tegijad on näiteks G4S, Kühne+Nagel, Statoil, Stora Enso, aga ka mullu esimese India ettevõttena siia oma IT-keskuse toonud HCL, kelle käive ulatub 6 miljardi USA dollarini.
    Meid küll huvitab eelkõige, palju nad pakuvad eestlastele tööd, kuid arvestades, et seisame silmitsi üha kasvava tööjõupuudusega, tuleks hoopis rohkem vaadata, kui palju neil õnnestub meelitada mujalt riikidest inimesi siia töötama. Palju siia tulnud välisettevõtteid ütleb, et neid paelub siinne talendikas tööjõud, samas peavad nad arvestama, et palju talente on Eestist lahkunud ja neid, kes siia jäänud, ei saa pikalt ühest ettevõttest teise solgutada.
    Välistööjõu abi
    HCLi esindaja Rahul Singh tunnistas mullu Tallinnas IT-keskust avades, et kuigi nad plaanivad selle aasta lõpuks palgata vähemalt 100 inimest, eeldavad nad, et üksnes 60% neist on leitud kohalikult turult, kusjuures selle all ei pea ta silmas ainult Eestit. Eelmisel nädalal siin oma tugikeskuse avanud arvato Financial Solutions loodab sama palju inimesi palgata kolme aastaga, kuid nemadki on valmis selleks, et kõiki neid inimesi ei pruugi leida Eestist.
    Seega – mida rohkem need välisettevõtted suudavad siia meelitada välistööjõudu, suudavad pakkuda häid töötingimusi ja veenda, et Eestis on ka hea elada, seda kindlam on minusuguste tööealiste tulevik. Kui veel 20 aastat tagasi oli statistikaameti andmetel ühe pensionäri kohta ligikaudu neli tööealist inimest, siis praeguseks hoiab ühte pensionäri üleval umbes kolm tööealist inimest, 20 aasta pärast ainult kaks. Selleks ajaks, kui mina pensionile lähen, on eurostati andmeil ühe pensionäri kohta 1,87 töötavat inimest. Pole just kuigi rõõmustav või mis?
    Vajame töökäsi
    Vähe sellest, et tööealiste inimeste maksudest sõltub pensionäride sissetulek, nii hoitakse töös ka vajalikke teenuseid, alustades arstiabist ja lõpetades kas või kauplustega. Tõenäoliselt ei suudeta vajalikku hulka lahkunud talente kodumaale tagasi meelitada, veel vähem panna neid kõiki meeletult lapsi sünnitama. Kuidagi aga on vaja tulevikus pensionäre ülal pidada. Ei saa muidugi välistada, et meie pensionisüsteemi ootab totaalne reform ja praegune olukord muutub kardinaalselt. Kuid piisavat hulka tööealisi inimesi on meil vaja sellest hoolimata.
    Selleks aga, et välismaalased tahaks meie majandusse panustada, tuleks lahti saada lokkavast ksenofoobiast ja riik peaks natukenegi pingutama, et oma hirmunud kodanikele selgitada, et iga Tallinna tänaval liikuv võõra välimusega võõrast keelt kõnelev inimene ei kuku siin naisi vägistama või eesti kultuuri välja suretama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Nõustajad: tehinguturg kukkus, aga vaba raha otsib sihte – ka Eestis
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Jaemüüjad hoidsid USA aktsiaturge vee peal
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Raadiohommikus: elektrituru reformist
Kolmapäevases hommikuprogrammis võtame ette elektrituru reformi, millega tahab valitsus alates oktoobrist pakkuda talve üleelamiseks kodutarbijatele fikseeritud hinnaga paketti.
Kolmapäevases hommikuprogrammis võtame ette elektrituru reformi, millega tahab valitsus alates oktoobrist pakkuda talve üleelamiseks kodutarbijatele fikseeritud hinnaga paketti.
Mölder: suured kulutused tehakse selles koalitsioonis, tulude pool jääb uuele valitsusele Kokkuvõte riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungist
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.