Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesmärgitu spordirahastus

    Puukeskuse tegevdirektor ja spordikohtunik Atso Matsalu.Foto: Andres Haabu

    Emotsionaalsed, lühiajalised, eesmärgita otsused on praeguse Eesti spordirahastamise peamine probleem, kirjutab Puukeskuse tegevdirektor ja spordikohtunik Atso Matsalu (Reformierakond).

    Uuringutele tuginedes tõuseb tööviljakus Leedus nende rahvuskoondise või Kaunase Žalgirise korvpallivõistkonna võidu järel 3–5%. Tippsport rahvusspordialana ühendab ja innustab. Kas tipptulemuste saavutamist peaks riik toetama? Kui see on rahvale oluline ning tekitab meeldivaid ja unustamatuid mälestusi, mis inimesi liidab ning aitab leevendada igapäevamuresid, siis kahtlemata tuleb riigil panustada.
    Küsimus on: kunas ja kui palju? On tervitatav, et Eesti valitsus otsustas lõpuks toetada olümpiaalade pallimängude finaalturniirile jõudnute ettevalmistusetappi korraliku summaga. Kuid see on vaid üks rida kogu süsteemis.
    Miks enamikule Eesti inimestest tundus 5 miljoni euro eraldamine Lilleküla jalgpallistaadioni ehituseks absurdne? Eriti loo põhjendus, et projekt näeb nii ette. Kui projekt oleks ette näinud 100 000 kohaga staadioni ehitust, kas oleksime siis eraldanud 50 miljonit? Emotsionaalsed, lühiajalised, eesmärgita otsused on praeguse Eesti spordirahastamise peamine probleem. Puudub pikaajaline strateegia, puudub isegi ettekujutus sellest, mis aladele panustada, kust on võimalik edu loota ja milline on tippspordi tulevik tervikuna.
    Eesmärk läheb pidevalt väiksemaks
    Praegu alandame ikka ja jälle latti pallimängudes ning seejärel peame kiidulaulu saavutuste üle lati allalaskmise tingimustes. Kunagi tuli Jaak Salumetsa legendaarne võistkond Euroopa meistrivõistlustel kuuendaks, oldi sammu kaugusel korvpalli maailmameistrivõistlustest. Siis Üllar Kerde võistkond jõudis 16 hulka ja finaalturniirile. Kaks aastat tagasi saime Hollandi väikese näpuvea tõttu koha 24 hulgas ja rinnus tuksus olümpiavõitja tunne. Nüüd Riia EMi järel tõstsime kaotuse Leedule aasta spordihetke nominendiks. Kuhu veel? Kui alla lati laseme? Võrdluseks, leedulased said hõbeda ja lätlased 8. koha.
    Teine suurem ala jalgpall tõi aasta lõpus kõigile ette heaks hinnatud saldo võitude-kaotuste suhte sõprusmängudes, maavõistlustes ja kvalifikatsiooniturniiri kogusummas. Midagi hinnates peab hinnatav olema millegagi võrreldav. Eestis on saanud tavaks langetada pidevalt taset, millega oma saavutusi võrdleme.
    Me otsime kogu aeg mingit kõrvaltasandit ja taustsüsteemi ning siis tahame selle ka maha müüa ja saada palju raha juurde.
    Tippsport on selge ülesehitusega ja rahastamisega süsteem. Hõbemedal on hõbemedal, koht veerandfinaalis on koht kaheksa hulgas ja kui oled ühe võiduga 20. kohal, siis nii see ka on. See on puhas tõde ja selle tõe pealt peab ka üles ehitama kogu spordi rahastuse, sh pallimängude jaoks.
    Tippspordi olemus
    Kui praegu anda jalgpallile või korvpallile 20 miljonit eurot ja küsida, kas tulete kaheksa parema hulka, või anda 10 miljonit eurot 16 hulka jõudmise eest, kas neil on üldse selle tulemuse jaoks olemas oskusteave, inimesed, vajaliku ettevalmistusega sportlased?
    Riik peab tippspordis osalema ja spordisüsteem peab eesmärkide täitmise eest kandma vastutust. Eelkõige on meil määratlemata tippspordi olemus ja kuna vajame riigilt tugevat toetust, siis millisel tasemel riiklikku toetust tippsport vajab. Islandi väravpallivõistkond võitis 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel hõbemedalid, aga meile võib see tunduda võimatu, kuna rahvaarv on ainult 300 000 inimest kogu riigis (¾ Tallinnast).
    Spordirahvas peab endale selgeks tegema, kui palju on meil raha vaja ja mida me selle eest vastu lubame. Teiselt poolt peab selle heaks kiitma ka riik, kellelt tuleb 90% Eesti spordi rahastusest. Kui tahame, et meil oleks korvpalli- või jalgpallitööstus, siis peame endale ausalt otsa vaatama ja tõdema, et kui oleme endiselt kohtadel 20–30 Euroopa meistrivõistlustel, siis meid ei võeta tõsise korv- ja jalgpallimaana ning ka noored näevad, et seal puudub tõsine väljund. Leedus ei ole seda probleemi, seal mängib pidevalt 150 korvpallurit tasuvates liigades ja see paneb ka noored tööle.
    Viis töökohta Tartu Ülikool/Rockis ja kuus Tallinna Kalev/Cramos ei ole käivitav jõud kogu süsteemile. Üksik Kangur Itaalias on sama mis Kelly Sildaru vigursuusatamises või Mart Seim tõstmises. See on juhus ja muud ei midagi, kuigi Eesti spordile õnnelik juhus. Nii palju, kui panustad arengusse materiaalseid vahendeid, on oodata ka tulemusi. Vastupidisel juhul jääb spordiedu korrapäratuks õnnemänguks, lootes, et äkki on täna see päev.
    Autor: Atso Matsalu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Ühel väikeettevõtete universaalteenuse murel puudub endiselt lahendus
Mikro- ja väikeettevõtetele universaalteenus tuleb, tõenäoliselt samasuguse hinnaga nagu praegu kodutarbijatele, aga kuidas seda kõigile väikeettevõtetele pakkuda, seda lahendust poliitiliselt leitud veel ei ole.
Mikro- ja väikeettevõtetele universaalteenus tuleb, tõenäoliselt samasuguse hinnaga nagu praegu kodutarbijatele, aga kuidas seda kõigile väikeettevõtetele pakkuda, seda lahendust poliitiliselt leitud veel ei ole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.