Kolmekordistame tempo: 15 aastaga Euroopa keskmiseks

Numbrite keeles tähendab see seda, et juhul kui ELi majandus kasvab keskmiselt 1,5% aastas, peame meie liikuma jätkusuutlikult kolm korda kiiremini. Peame kasvama naabritest kiiremini, et mitte oma inimesi neile kaotada. Ilma selge visioonita ei saabu meile paremat elu, ammugi siis sellist tulevikku, mis säraks.

Viimase aja signaalid välisinvesteeringute ja töökohtade lahkumisest näitavad, et Eesti vajab peenhäälestuse asemel põhjalikku tehnohooldust. Hoolimata kütuselisandina kasutatavast investeeringute tulumaksuvabastusest on meie majandusmasin turtsuma hakanud ning jääb sõidukiiruses oma konkurentidele üha selgemalt alla. Oleme loorberitele puhkama jäänud ning pole juba aastaid investeerinud uude disaini, parematesse rehvidesse ega ka piloodi juhtimisvõimekusse. Vajame uut majanduse kasvumudelit, mis võimaldaks meil arenenud maailmaga võrreldes pool tundi hiljem maratoni alustanuna iga kilomeetri minuti võrra kiiremini läbida.

Uue kasvumudeli keskmeks peab kujunema võimalikult suure osa ühiskonnaliikmete loodav lisandväärtus. Ideaalis tähendab see praegusest märksa enam ettevõtjaid, riigiasutuste ümberkorraldamist ning poliitikute motivatsioonisüsteemi muutmist.

Ettevõtluskeskkond ei tohi olla ohver

Panen valitsuse ja riigikogu liikmete südamele luua meie majandusele atraktiivseimate tingimustega piirkond maailmas. Aidake kiiremini kasvuseemnel võrsuda ning leppige maailmavaatest sõltumata kokku, et taime vegetatsiooniperioodil tema elutingimusi ei muudeta. Lõppema peab olukord, kus erakondlike eesmärkide täitmise nimel tuuakse silmagi pilgutamata ohvriks ettevõtluskeskkond. Näidake üles riigimehelikkust ning siduge enda palgad Eesti konkurentsivõime ning majanduskasvuga. Riigi arengutempo eest vastutuse võtmine võimaldab väljuda mugavustsoonist, ergutab koostööd ettevõtjatega ning aitab keskenduda Eesti pikaajalise kasvustrateegia loomisele.

Riputagem majanduse uueks tõusuks kapitalile ja ajudele ülesse kleeppaber, mille peale ka selle maailma vägevad liimile lähevad. Määrdeaine komponentidena on mõistlik kasutada ettevõtjatele nakkavalt soodsat majanduskliimat, vähest bürokraatiat ja loomingulisust toetavat elukeskkonda. Erastagem võimalikult palju riigiettevõtteid ja suunakem laekuvad vahendid esmaklassilise tartistu loomisele.

Uue kasvumudeli loomine saab alguse enda konkurentsieeliste täpsest defineerimisest. Meie tööjõud ei ole enam odav. Elatustaseme tõstmiseks peab selle piiratud ressursi asemele astuma tõeliselt ammendamatu aare – inimeste leidlikkus. Tõhusus, loovus ning töökus on märksõnad, mis võimaldavad meil ilma liigse pulsitõusuta soovitud tempos liikuda. Jooksutehnika parandamiseks võõrutagem tugeva kliendi- ja tulubaasiga ametkonnad poliitilisest toiduahelast ning kujundagem nad ümber isemajandavateks ettevõtmisteks, muutes senised riigieelarve kulukohad tema doonoriteks.

Olen rõõmuga aplodeerinud uudistele, mis räägivad Eesti idufirmade läbimurretest rahvusvahelisel areenil. Paraku pean nende üksikute edulugude vahele kiiluma murenoodi ning tuletama ettevõtjatele meelde tuntud aabitsatõde: ärimaailmas edu saavutamiseks tuleb luua tooteid ja teenuseid, mis rahuldavad inimeste vajadusi ning osata need hiljem ka maha müüa. Meie turunduslik võimekus on nõrk. Peame kiirelt õppima kohanduma välisnõudluse konjunktuuri muutustega.

Oma isikliku kasvumudeli peab igaüks ise looma

Mõelgem, kuidas otsustavalt parandada tootlikkust ning keskenduge kõrgema ostujõuga turgudele. Saia on küll tore küpsetada ja see pole kuigi keeruline, kuid kahjuks ei taga see kunagi sellist lisandväärtuse kasvu kui ravimitootmine või uue tarkvara loomine. Soovin teile suuremat auahnust ning uutele jahimaadele pürgimist. Pange numbritele üks null otsa, kui käibekasvu kavandate.

Majanduse kõrgliigasse jõudmiseks on vaja ühiskonna kõigi liikmete valmisolekut pingutusteks. Kui suudame kaasajastada oma kompetentsi ning võtta vastutuse isikliku hariduse ning tervise eest, siis ma ei näe põhjust, miks Euroopa Liit ei võiks meile juba õige pea majanduslikult selg ees vastu tulla.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Autor: Kristel Hälvin