Järelkasvu panustav ettevõtja on võimalike töötajate seas mainekas ja ihaldusväärne, kirjutab haridusministeeriumi peaekspert Karin Ruul.
Mehaanika ja metalltöötluse valdkond on olnud riikliku koolitustellimuse koostamisel väga oluline, kuid see ei ole noorte seas eriti populaarne. Palju on eelarvamusi, mille kummutamisele saavad kaasa aidata just tööandjad oma valdkonda tutvustades. Noortele lähevad korda head töötingimused, huvitav ja vaheldusrikas töö, tulevane palgatase – võrreldes kutsekoolidega on tööandjatel siin märksa suuremad võimalused oma valdkonda populaarsemaks muuta.
Selgitasime hiljuti välja, millised tööandjad pakuvad kutseõppe õpilastele stipendiume. Ühena vähestest pakub mehaanika ja metallitöötluse valdkonnas kutseõppe õpilastele stipendiumi AS ABB, kes on Eesti parima praktikakohana eeskujuks teistele. Tööandja välja pandud stipendium annab õppurile sõnumi, et tema valitud eriala on vajalik ja ettevõtjad väärtustavad seda, mistõttu on stipendium täiendav ajend parimate õpitulemuste nimel pingutamiseks.
Lahendus on koostöö
Kutsun loobuma ootusest, et lõputunnistuse saanud kutsekooli lõpetaja peab olema täiesti valmis konkreetses ettevõttes töötamiseks. Paratamatult on iga ettevõte erinev kasutatava tehnoloogia, tööprotsesside ja -kultuuri poolest ning sellega kohanemiseks tuleb uuele töötajale anda aega.
Tõsi, kui siiski kohanemisaega anda ei saa ning tarvis on „valmis“ töötajat, siis on ka selle jaoks lahendus. Nimelt õpipoisiõpe. Õpipoisiõppes toimub kaks kolmandikku õppest praktikana töökeskkonnas, mis annab õpilasele reaalse töökogemuse ning tööandjale töötaja, keda ei pea hakkama täiendavalt välja õpetama. Seega on selle õppevormi lõpetajad õppinud samas ettevõttes või läbinud seal praktikaperioodi ning tunnevad seetõttu väga hästi nii ettevõtet kui ka konkreetset tööd.
Euroopa Sotsiaalfondi toel käivitatud programm loob viie aastaga 8000 täiendavat õppekohta õpipoisiõppes osalejatele. Õpipoisiõppesse panustavad kõik kolm asjaosalist: kool õppe tagamisega, ettevõtja omapoolse koolituse ning töötasuga ning õpilane aja ning lisandväärtusega, mis tema tööga tekib. Riik rahastab kooli ja kuni 50% koolituskuludest suunatakse ettevõttesse. Mehaanika ja metallitöötluse valdkonnas on õpipoisiõpe juba käivitunud koostelukksepa erialal Rakvere Ametikooli koostöös osaühinguga TB Works ja aktsiaseltsiga Paide Masinatehas.
Loodan, et õpipoisiõppe pakkumine saab üha loomulikumaks kaasaegse ettevõtte tegevuse osaks ja aitab viia Eesti tugeva kutseharidusega riikide sekka, kus kutseõppe aluseks on tööandjate ning koolide tihe koostöö.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.