Pane ennast suureks eduks valmis

Alustavate ettevõtete esimesed investorid on sageli sõbrad, sugulased ja pahaaimamatud (start-up-terminoloogias FFF ehk friends, family and fools). Tihtipeale lepinguid ei sõlmita, raha kantakse üle ning hiljem tekib vaidlus investeeringu tingimuste üle.

Esimesed investorid võtavad kõige suurema riski ja enamik iduettevõtteid lõpetab peagi tegevuse, loodetud edu saavutamata. Samas võivad just varajase faasi investorid kõige rohkem võita. Kui on raha, mida jagada, tekivad vaidlused lihtsalt. Seetõttu tuleks ka väike investeering teha läbimõeldult, valmistudes suureks edulooks.

Arvestades iduettevõtete suunitlust tehnoloogia vallas, võiks enne tehingu läbiviimist veenduda, et asutajate loodav intellektuaalne väärtus (sh arendatav tarkvara) koguneks ettevõttesse. Samuti võiks kontrollida, et olulisemad domeenid ja kaubamärgid oleksid registreeritud ettevõtte nimele.

Investeeringu vormi puhul tuleb otsustada, kas omandada ettevõttes kohe osalus (saavutades suurema kontrolli ja ulatuslikuma ligipääsu) või paigutada raha konverteeritava laenuga (kiirem, lihtsam ja odavam). Laenu saab järgmise suurema investeerimisringi raames ja seal osalevate investorite läbi räägitud tingimustel osaluseks konverteerida. Laenuandja saab seejuures varem riski võtmise eest konverteerimise käigus allahindlust.

Investor peaks asutajate ja teiste osanikega kokku leppima õiguse piirata tegevusi, mis võiksid investeeringut kahjustada. Näiteks tuleks piirata tehinguid seotud isikutega või väljaspool igapäevast majandustegevust, samuti põhikirja, põhitegevusala ja teatud juhul ka kapitali muutmist. Samuti peaks asutajaid kohustama esitama investorile aruandeid ja teavet ettevõtte käekäigu kohta.

Lepingus kokku lepitud ja põhikirjas kajastatud eelisostuõigus tagab, et enne kui asutaja või teine osanik müüb oma osa kolmandale isikule, pakutakse seda investorile. Kaa­sa­müügiõigus an­nab investorile õiguse oma osa müüa samadel tingimustel ja samale ostjale, kellele suurosanik (asutaja) müüb oma osa.

Samuti tasub teada, et reeglina annab leping investorile võimaluse saada oma investeering (reeglina nominaalväärtuses, kuid vahel ka kokku lepitud kordajaga) tagasi enne, kui asutajate vahel raha jaotama asutakse, seda nii ettevõtte müügi korral kui ka muus olukorras.

Kui ettevõtte areng on ootuspärane, korraldatakse raha kaasamiseks üha järgmised investeerimisringid, millega varasemate investorite osalus nii-öelda lahjeneb. Väike protsent suurest pirukast võib siiski olla rohkem väärt kui suur protsent väikesest pirukast. Kaitset lahjendamise vastu on eelkõige vaja rakendada siis, kui järgmise ringi investorid investeerivad madalama väärtuse pealt kui varasema ringi investorid.

Autor: Kristel Raidla-Talur ja Greete-Kristiine Kuru