Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks meil välja ei tule?

    FinanceEstonia kapitaliturgude töörühma juht ja Redgate Capitali partner Aare Tammemäe.Foto: Raul Mee

    Praegu on kohalikud kapitaliturud endiselt alaarenenud ning ligipääsetavad vähestele. Kui aga loodaks parem ligipääs kapitalile, siis tulevad ka investeeringud, kirjutab FinanceEstonia kapitaliturgude töörühma juht ja Redgate Capitali partner Aare Tammemäe.

    Eesti riigi laenuvõtmisest ja investeerimisideedest räägitakse palju. Debati ajendiks on ettevõtja soov riigile selgeks teha, et võõrvahendite kaasamine kasvuks on tavapärane ja mõistlik. Miks? Sest võõrkapital on odavam kui omakapital ning pikaajalise majanduskavu jaoks on vaja investeeringuid ja arendustegevusi.
    Lisan debatti veel ühe mõtte. Selle asemel, et ennast kaitsta tavapäraste stampidega – ei ole ideid ning seepärast ei ole põhjust laenu võtta või võlakirju emiteerida –, võiks riik esitada väljakutse ettevõtjatele: kui loome paremad tingimused kapitali kaasamiseks, kas siis näeme ka erasektori investeerimisaktiivsuse kasvu?
    Suurema osa majanduskasvust ja lisandväärtusest loovad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad. Praegu on kohalikud kapitaliturud endiselt alaarenenud ning ligipääsetavad vähestele. Kui aga loodaks parem ligipääs kapitalile, siis tulevad ka investeeringud.
    Vaatame üle mere – Rootsi reguleeritud börsile lisandus mullu 80 uut ettevõtet. Balti börsil pole seevastu viimase aasta jooksul tehtud ühtegi uut esmaemissiooni. Vähem kui poole aastaga on Rootsis eeskätt väiksema suurusega ettevõtetele võlakirjade emiteerimiseks mõeldud First Northi alternatiivturule lisandunud kaheksa uut ettevõtet. Kokku on seal kauplejaid juba üle 130. Baltikumi taas kõrvale võttes pole First Northile tänavu lisandunud ainsatki ettevõtet. Midagi näib olevat valesti, kui ühel tuleb hästi välja, aga teisel mitte.
    Palju kitsendusi
    Samal ajal kui avalikud turud kiratsevad, kasvavad reguleerimata finantsturud Eestis täie hooga. Ilma teevad mitteavalikud võlakirjaemissioonid ning kasvukapitali kaasamine ühisrahastusplatvormides. Paljud väiksemad ettevõtted on otsustanud virtuaalsesse reguleerimata finantsmaailma kolida, kuna börsinoteering põhinimekirjas on ühtedele liiga kulukas ja keeruline ning teistele regulatiivses mõttes sootuks võimatu, nagu näiteks tegevusloaga laenufirmadele.
    Avalike emissioonide tegemisele on Eestis rohkem kitsendusi kui paljudes teistes riikides. Eestis on iga üle 100 000 euro suuruse emissiooni tegemiseks vajalik regulaatori juures kinnitada vastav emissiooniprospekt ning enne seda läbida tihe juriidilise analüüsi sõel. Tekib küsimus, kas selline aja- ja rahaline kulu on tingimata vajalik väiksemate väärtpaberite emissioonide juures?
    Investoritele jällegi meeldib väikeste kulude ja summade kaupa paigutada raha kodumaistesse ettevõtmistesse. Tuntumate kodumaiste kinnisvaraga seotud finantseerimisplatvormide kaudu on raha erinevatesse projektidesse paigutanud juba üle 11 000 investori. Investorite arv nendel platvormidel ületab erainvestorite arvu enamikus Tallinna börsil noteeritud aktsiates.
    Usun, et tavabörsidel pole siiski põhjust paanitsemiseks. Nii nagu Uber toob turule uued kliendid, kes varem võisid olla autoomanikud, toovad ühisrahastusplatvormid turule uued investorid. See on positiivne investeerimishariduse ja -harjumuse mõttes.
    Seisev kapital tööle
    Suurem mõju majanduskasvule ning kohalike ettevõtete arengule saaks tulla aga uute ettevõtete aktsiate ja võlakirjade lisandumisest kohalikule reguleeritud börsile. Kas mäletate uute kodumaiste ja välisinvestorite suurt huvi ja aktiivsust 1990ndate lõpus Eesti Telekomi aktsiate noteerimisest börsil? Selle järellainetusena sai enamik Eesti börsiettevõtteid avalikkuse kaudu kapitali kaasata. Kohaliku kapitali hulk pangahoiustel ja pensionisäästudes polnud tollal aga kuidagi võrreldaval tasemel praegusega.
    Praegu on Eesti pensionifondides 2,7 miljardi euro eest vahendeid, millest vaid väike osa on investeeritud kohalikule turule. Eraisikute hoiuste maht on kasvanud pea 6 miljardile eurole. See varade maht ületab isegi Eesti riigi aastaeelarve. Paraku osaleb sellest suurem osa majanduses vaid kaudselt pankade kaudu või on investeeritud Rootsi ja teiste välisriikide kapitaliturgudele. Kodumaal akumuleeritud kapital võiks, saaks ja peaks oluliselt rohkem osalema Eesti majanduskasvu edendamisel.
    Üheks takistuseks institutsionaalsetele investoritele Eestisse investeerimisel on börsi väike turumaht ja olematu likviidsus järelturul. Erainvestorid on pigem eelistanud investeerida kinnisvarasse ja metsa või investeerinud välisturgudele. Likviidsete ja kaubeldavate ettevõtete valik Eesti turul on väike ning ka staaraktsiaid on börsile jäänud vähe. Kindlasti liiguvad asjad lõpuks paremuse suunas – alles eile avalikustas LHV Grupp aktsiapakkumise tulemused ja rõõmustav uudis oli see, et üle 5000 isiku osales märkimises. Börsifirmade mõistes suhteliselt väike ettevõte suundub sellega kohe TOP 3 suurema aktsionäride arvuga börsifirmade hulka. Numbrid aga näitavad teistpidi ka seda, et nii väikese emissioonimahuga jõutakse börsi edetabelitesse.
    Puuduvad võlakirjad
    Praegu puuduvad reguleeritud turul kohalike ettevõtete võlakirjad. Need vähesed (riigi)ettevõtted, kes on emiteerinud võlakirju märkimisväärses mahus, on suunanud oma emissioonimahu peamiselt välisinvestoritele.
    Lahendusena näen Eesti riigi ning mitme Eesti riigi äriühingu aktsiate vähemusosaluse noteerimist Tallinna börsil. Eesti edumeelne ja uut kasvu otsiv valitsus peaks näitama eeskuju ning looma paremad tingimused ettevõtete kasvuks. Selleks pole vaja riigieelarvelisi vahendeid ega maksuseaduste muutmist, on vaid vaja luua oma finantsturgude X-tee.
    Vajalik on turule tuua investeerimisinstrumendid, et nii välis- kui ka kodumaistel investoritel oleks koht, kuhu investeerida. Avalik aktsiaturg, erakapital, võlaturud ja ühisrahastus peavad arenema ja toimima ühtselt. Ja riigil on siin selgelt oma roll täita.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Soome valmistub müüma osalust neljas firmas
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.