• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mängud teevad rikkaks

    Mainori arvutimängude disaini eriala juht Kristi RamotFoto: Erakogu

    IT-turu jätkusuutlikkuseks ja kasvuks peame võimalikult varakult õpetama programmeerimist. Ja mis oleks lapsele huvipakkuvam, kui õppida programmeerima mänge tehes, kirjutab Mainori arvutimängude disaini eriala juht Kristi Ramot.

    Arvutimängude tegemise õpetamine ei võta midagi ära, vaid annab juurde. Praegu on Eestis mängutegijatest paljud osaliselt või täiskohaga tarkvara arendajad, enamik õppisid seda omal käel.
    Olenemata sellest, et meil IT-haridust ja programmeerimist kõvasti promotakse, on küllalt neid, kes tunnevad, et see jääb nende jaoks ühekülgseks. On palju inimesi, kelle huvid tunduvad esmapilgul vastanditena. Näiteks robootikahuviline kunstihing või kirjandussoonega programmeerija. Selliseid inimesi tõmbab mängude tegemine, sest nii saavad nad rakendada oskusi, mis muudes tööstustes tavaliselt üksteist välistavad.
    Kasutamata võimalus
    Riiklik mängutööstuse tunnustamine ja isegi toetamine oleks kasulik, sest see on kasutamata potentsiaaliga sektor. Mängud on üleilmsed tooted ja väike tiim võib edu korral teenida suuri summasid. Creative Mobile oli kusjuures mitu aastat start-up-sektori statistikas enim maksutulu toov ettevõte. Toon ikka ja jälle näiteks Creative Mobile’i kui meie ainsat suurt edulugu. Nemad aga alustasid 2010. aastal. Kas me kõigi oma suurepäraste kunstnike ja programmeerijatega IT-riigina ei suuda tõesti enam kunagi seda edu korrata? See oleks sama kurb, kui me poleks peale Skype’i midagi uut suutnud välja mõelda.
    Mänguarendus on ettevõtlus nagu iga teine, selle vahega, et alustamise barjäär on madal. Edukas olla on raske, aga alustada lihtne. Riigina ju tahame, et ettevõtlusega tegeleks rohkem inimesi ja võimalikult varakult. Peaksime siis kõiki võimalusi ära kasutama.
    Soome eeskuju
    Soomes juhtus see, et edulugudest haarati kinni ja asuti riigina seda toetama kui IT-sektori väärilist osa. Soome riik on rahastanud kusagil 100 mängu valmimist. Meil ei muutu midagi enne, kui tekib samasugune suhtumine.
    Tasapisi on muutusi näha, nt EAS toetab mängusektori ettevõtete eksporti, aga see on juba järgmine samm. Peaksime esiteks inspireerima, teadvustama, et see on üldse variant, varakult noori kaasa haarama. Ütlema igas hackathon’is, kiirendis ja toetusprogrammis, et tahame näha mänge. Tunnustama tublisid meeskondi, pakkuma toetust, tervitama noori mänguarendajaid IT- ja start-up-sektorisse. Me ei pea riigina ratast leiutama, vaid andma võimaluse praegusele noorele mängivale põlvkonnale teha oma hobist midagi enamat.
    Autor: Kristi Ramot
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
WeWork jõudis teisel katsel New Yorgi börsile
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Aasta auto finalistid: elektriautode paremik peab laetud lahingut, aga fossiilikad võivad üllatada
Eesti aasta auto valimise lõppkuuikust leiab nii kaks kõva konkurenti eesrindlike elektri-pereautode seas kui ka odavaima uue auto. Võitja otsustavasse žüriisse kuulub teiste hulgas Äripäeva ajakirjanik.
Eesti aasta auto valimise lõppkuuikust leiab nii kaks kõva konkurenti eesrindlike elektri-pereautode seas kui ka odavaima uue auto. Võitja otsustavasse žüriisse kuulub teiste hulgas Äripäeva ajakirjanik.