Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Andres Oopkaup
- 10. juuni 2016 kell 5:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Esitage andmed või saate trahvi!
Statistikaameti peadirektor Andres OopkaupFoto: Raul MeeKui ettevõtja ei suuda tähtajaks esitada statistikaametile aastaküsimustikku, hakkab rakenduma sunniraha, kirjutab statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup.
Ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande esitab tähtajaks vaid 30% ettevõtetest. See sunnib statistikaametit alates tänavu suvest andmete esitamata jätjate vastu sunniraha rakendama ja alustama haldusmenetlust sunniraha väljanõudmiseks. Aastaküsimustiku esitamatajätmise eest määratava sunniraha suurus on 300 eurot.Praegu püüavad ettevõtted küsimustiku täitmata ja esitamata jätmisega muutusi esile kutsuda, aga selline lahendus ei toimi. Oluline on meeles pidada, et amet ei kogu andmeid enda jaoks. Statistikaamet mõõdab riigis toimuvaid arenguid, et Eestis tehtavad otsused oleksid võimalikult faktipõhised ning et elu läheks paremaks. Kui ettevõtted jätavad andmed esitamata, võib see muuta Eestist väljapoole saadetavaid numbreid sedavõrd, et ettevõtjad ei pruugi saada neile vajalikke toetusi, sest otsustajatel pole kindlust, et probleem on tõesti olemas.Kogutav andmestik oleks kõige täpsem siis, kui andmeid küsitaks kõigilt. Aga see oleks andmeesitajatele liiga suur koormus. Et avaldatud numbrid oleksid õiged ja andmeesitaja koormus väiksem, on statistikas kasutusel nn valimipõhine lähenemine. Valim on oma olemuselt mikropilt majandussektorist, tänu millele saab kogutud andmeid laiendada kõikide teiste kohta, kellelt neid ei küsitud.Ettevõtja teeb olukorra ise keeruliseksKui osa küsitletavatest ei vasta, kogunevad avaldamiseks väheusutavaid andmed. Pole mõtet niisuguseid andmeid avaldada, seetõttu helistavad statistikaameti töötajad ettevõttesse ning püüavad vastajat veenda, et küsitud numbrid on vajalikud. Olles sunnitud niimoodi käituma, kulutab amet üle 40% oma eelarvest andmete kogumisele, sest üks pool (andmeesitaja) ei taha neid anda ja teisel poolel (statistikaamet) on neid väga vaja, et täita oma kohustust – tellitud andmed avaldada. Raha kulub inimeste palkamisele, kes helistavad ettevõtjale, vestlevad ja paluvad andmed esitada. See töö ei ole meeldiv ja on üsna arusaamatu, et kui ettevõtja ise teeb andmete küsimise nii keerukaks, siis miks ta seejuures halduskoormust nii suureks peab – põhjust peaks otsima peeglisse vaadates.Olukorras, kus eelarvevahendeid jääb järjest vähemaks, tellimus statistika järele ei vähene ja kolmas pool ehk ettevõtja ignoreerib püüdlikult andmete esitamist (kuidas muidu selgitada, et viimastel aastatel on näiteks aruannete küsitlusele tähtajaks vastanud vaid 30% küsitletavatest), peab statistikaamet oma riiklikku ülesannet siiski kuidagi täitma.Siinjuures ei ole aidanud ka see, et väga paljud küsitlused on tegelikult eeltäidetud ja analüüs näitab, et vaid 3% raamatupidajatest muudab eeltäidetud andmeid. Siin on aga üks oluline nüanss: küsimustikku ei saa eeltäita, kui ettevõtte juhatus pole äriregistris kinnitanud oma ettevõtte majandusaasta aruannet. Kinnitamata aastaaruande puhul kuvatakse täitjale täiesti tühi küsimustik ja siis jõuabki statistikaametini nurin, et küsime samu asju, mida aastaaruandes. Seega, et ettevõtte aruandlust lihtsustada, peaks juhatus majandusaasta aruande äriregistris kinnitama ning selle alusel eeltäidetakse automaatselt ligi poole tööpäeva jooksul kindlasti ka statistikaameti küsimustik.Veenmise asemele sunnirahaVõimalus kiireks ja tõhusaks küsimustiku esitamiseks on seega loodud. Küsimustikku tuleb aga täita ja esitada seetõttu, et majandusaasta aruanne ei sisalda kõiki andmeid, mida vastava valdkonna ministeeriumid vajavad. Niisiis – küsimustiku esitamise kohustus jääb.Et sellises olukorras „ellu jääda“ ja riigile vajalikud andmed siiski kokku koguda, oleme olnud sunnitud uurima, kas on tegutsemisvõimalusi, mis võiksid viia andmeesitamiskohustuse täitmise paranemisele. Kahjuks ei ole peale veenmise (mille tulemuslikkus on olnud küsitav) palju muid variante kui ettevõtja jaoks alternatiivkulu tekitamine ehk sunniraha rakendamine. Teiste riikide ja asutuste kogemus näitab, et sellisel puhul laekub tähtajaks kuni 95% küsimustikest. Niisuguse meetme kasutuselevõtt pole ettevõtjate seas kindlasti populaarne. Oleme sellest teadlikud. Tuge pakub ainult teadmine, et kui andmeesitaja täidab oma kohustuse õigeks ajaks, siis pole ka riigil vaja sundi rakendada.Kindlasti eelneb igasugusele sunni rakendamisele teavitus sellest, et kui ettevõte oma kohustust ei täida, oleme sunnitud alustama haldusmenetlust sunniraha väljanõudmiseks. Kasulikum on küsimustik esitada ja kui seda ei tehta, rakendub juurutamisel olev süsteem. See ei ole kergekäeline otsus, kuid oleme sunnitud tekitama olukorra, kus alternatiivkulu võib kindlustada parema andmelaekumise. See omakorda võimaldab meie käsutuses olevat tööaega paremini planeerida ja liikuda suunas, mida riigireformilt oodatakse.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
TOP 100
Eesti kõige edukamad ettevõtted
Olulisemad lood
- Uudised
- Marge Ugezene
- 5. detsember kell 11:00
- Uudised
- Koit Brinkmann
- 5. detsember kell 14:00
- Uudised
- Aleksei Šiškin
- Jaroslav Tavgen
- 4. detsember kell 15:00
- Uudised
- Kristjan Kurg
- 29. november kell 6:00
- Uudised
- Kristel Härma
- 1. detsember kell 17:00
- Uudised
- Mari Mets
- 1. detsember kell 10:42
- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 30. november kell 6:00
- Saated
- Igor Rõtov
- 29. november kell 12:27
- TOP
- Pille Ivask
- 28. november kell 15:50
- Uudised
- Janno Riispapp
- 27. november kell 15:55
- Arvamused
- Jane Suu
- 27. november kell 13:15
- SUUR TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:28
- TOP
- Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor
- Jane Suu
- Tõnu Tramm
- 27. november kell 14:10
- TOP
- Toomas Kelt, Jane Suu
- 26. november kell 15:26
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:29
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:30
- Sisuturundus
- LHV
- 23. november kell 6:00
- Uudised
- Stiine Reintam
- Kristjan Kurg
- 16. november kell 15:58
- TOP
- Jane Suu
- Teeli Remmelg
- 18. november kell 4:00
- Uudised
- Rivo Sarapik
- 19. november kell 12:00
- TOP
- Siim Sultson
- Jane Suu
- Ken Rohelaan
- 3. november kell 11:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 21. oktoober kell 12:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 8. oktoober kell 15:10
- TOP
- Indrek Kald
- 29. oktoober kell 4:00
Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi