Tähtaegade pikendamist põhjendatakse Skandinaavia kõrge maksekultuuriga ehk kindlusega, et maksed saavad tasutud. Viimasest on puudutatud ka paljud Eesti ettevõtted, kes allhankijatena teevad tööd Skandinaavia ettevõtetele. Kauplemispõhjus on seesama riigi hea maksekultuur ja -käitumine. Sealjuures tasub tähele panna, et Eestiga võrreldes on näiteks Norras ettevõtete makserisk pisut kõrgem: Norras jäävad lõplikult laekumata 1,6% arvetest, Eestis 1,4%. Norra väljavaated järgneva 12 kuu lõikes on negatiivsemad.
Pikemaid maksetähtaegu nõuavad uuringu järgi eelkõige suured ettevõtted väikese ja keskmise suurusega ettevõtetelt. Sama tendents on pikalt olnud nähtav ka Eestis. Eriti selgelt on see väljendunud ehitussektoris, kus kõrge konkurentsi tingimustes on väikesed firmad hanke võitmiseks nõus pea kõigega. Kõigi sektorite lõikes tunnistab 73% ettevõtetest, et nad on leppinud pikemate maksetähtaegadega, kui nad tegelikult õigeks peavad.
Halvenev ennetus
Õnneks on viimase kahe aasta jooksul Eesti maksekultuur siiski oluliselt paranenud, mis on meie väikeettevõtete stabiilsusele mõjunud positiivselt. Alus sellele muutusele pandi pärast finantskriisi 2010. aastal ning praegu oleme jõudnud Skandinaavia riikidega samale või isegi paremale tasemele.
Paraku näitas selle aasta uuring Eesti ettevõtete negatiivset trendi maksehilinemiste ennetuseks kasutatavates meetmetes. Teisisõnu kasvab nende ettevõtete osakaal, kes ei kasuta igapäevaselt meetmeid, et vältida maksehilinemisi või mittelaekumisi. Selline optimism meenutab aegu vahetult enne kriisi ning tahaks väga loota, et tulemus ei ole järjekordne maksekultuuri halvenemine.