Saatke Euroopasse digiallkirjad

Eesti on viimasel 15 aastal liikunud digitaalse asjaajamise suunas. Aluseks on olnud digitaalallkirja seadus, mis alates tänavu juulist kaotas valdavalt oma kehtivuse ning asendus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega eIDAS. Selle eesmärk ongi luua ühtne Euroopa digitaalse identiteedi ruum, kus inimesed saavad sisse logida eri riikides paiknevatesse teenustesse ja vahetada omavahel digitaalselt allkirjastatud dokumente, nagu me teeme seda riigisiseselt praegu.

Eestlaste osaks saab kindlasti enda digitaalse elukorralduse tutvustamine Euroopas, sest oleme olnud edumeelsed. Meie kogemused paberite asendamises digitaalsete dokumentidega on tuginenud lihtsal juriidilisel analoogil – kui digitaalne allkiri vastab seaduse nõuetele, on ta samaväärne käsitsi antud allkirjaga. Seega pole olnud liiga keeruline mõelda välja protsesside digitaalseid analooge. Samas pole mõistlik eeldada, et kogu Euroopa nüüd suure hooga sarnaselt tegutsema asub.

Ka eestlastel on vaja kohaneda uute tehnoloogiliste ja õiguslike lahendustega, kus kõik digitaalsed allkirjad pole õiguslikult samaväärsed käsitsi antuga. eIDASe regulatsioon mitmekesistab meie jaoks praegust olukorda digiallkirjade maailmas korralikult. Kui seni oleme digiallkirja harjunud mõistma vankumatu ja seaduse mõistes käsitsi antud allkirjaga võrdsena, siis eIDAS loob juurde uued allkirjade tasemed. Praegu ei suuda me Eestis tehniliselt seda erinevust hästi tuvastada ega oska ka mõtestada selliste allkirjade tähendust. Samuti tundub puuduvat sisuline arutelu, milline on Eesti suhtumine neisse allkirjadesse – paistab silma vaid eitus ehk neid justkui polekski (kõik infosüsteemid annavad kasutajatele teada, et need allkirjad on kehtetud, kuid samas ei ole see õige sõnastus).

Praegu pole Eestis tehtud digitaalallkirjad koheselt näiteks Itaalias või Hollandis mõistetavad, kuid see peab muutuma. Vaid muudatusi ise esile kutsudes saavad need vastata meie ootustele. Eestil on kogemus, et nii saab ja see teeb elu lihtsamaks – nüüd on aeg õpetada seda ka teistele.

Autor: Kalev Pihl