Erinevalt Tallinnast ja Tartust on Lääne-Virumaal üüripakkumised ajaloo kõrgeimal tasemel, ütles Arco Vara Kinnisvarabüroo kutseline hindaja ja analüütik Mihkel Eliste, kes tegeleb kinnisvara hindamisega nii Tallinnas kui ka Lääne-Virumaal.
- Kolmapäeval peeti Rakvere südalinna kerkiva F. G. Adoffi 1 äri- ja korterelamu sarikapidu. Foto: Kristel Mänd
Tallinnas oli üüripakkumiste tipp selle aasta alguses ja pärast seda on see vähenenud. Lääne-Virumaal on aga kasv jätkunud. Osaliselt tuleneb see sellest, et kinnisvara on odavam ja kui Tallinnas kinnisvarainvesteeringutele hammas peale ei hakka, siis liigutakse edasi Viljandisse, Rakverre, Haapsalusse või Kuressaarde, mis on Eliste hinnangul kõige jätkusuutlikumad linnad Eestis. Nendes linnades ostetakse jätkuvalt kahetoalisi kortereid investeeringu eesmärgil.
Lääne-Virumaal on turule tulnud üha rohkem investoreid, kes ostavad vana korteri, teevad selle korda ja soovivad välja üürida. See algas kümme aastat tagasi Tapal ja on laienenud nüüd ka teistesse maakonna asulatesse.
Eliste hinnangul on spekulatiivse olemusega projekte turule toodud juba liiga palju, aga ikkagi on ka mingeid võimalusi. „Investoritel tuleks otsida üles varad, millel on nõudlust, kuid mida turul veel nii palju ei pakuta,“ soovitas ta saates
“Virupärane ettevõtlus”.
Eliste lisas, et väikelinnades on üürituru risk oluliselt suurem võrreldes Tallinnaga, sest vakants ja üürnike voolavus on suurem ning üürnike kvaliteet kehvem.
Lääne-Virumaa kinnisvaraturul löödi kopp maasse liiga hilja
- Mihkel Eliste prognoosib, et osal elukondliku kinnisvara arendajatel võib Lääne-Virumaal raskeks minna. Foto: Andres Laanem
Aastaid uute korterelamute arenduste poolest vaeslapse rollis olnud Rakveres on sel aastal kortermajade ehitamine justkui paisu tagant vabanenud. Uute kortermajade ja ka üksikelamute arendusprojektidega on Lääne-Virumaal hiljaks jäädud, ütles Eliste.
„Need oleks tulnud realiseerida aastatel 2018–2022, aga eks me tagantjärele oleme kõik targemad,“ lausus ta. Eliste sõnul kipubki väikelinnadele olema omane, et siis kui Tallinna elamispindade turg pöördub langusesse, saab väikelinnades turg alles hoo sisse. „Kui kuue kuu euribor on 4 peale jõudnud, siis väikelinnades lüüakse kopp maasse,“ märkis ta.
„Õnneks kõik Rakveres ehituslubadega olevad kinnisvaraprojektid pole veel ehitusse läinud. Aga siiski on ehitusse läinud suurem maht, kui igapäevaselt Rakvere kinnisvaraturuga seotud inimesed oleksid oodanud,“ rääkis nii Tallinnas kui ka Lääne-Virumaal kinnisvara hindamisega tegelev Eliste.
Samas on uusarenduste müük läinud tema sõnul paremini, kui oleks võinud praegust majandusolukorda arvestades oodata. See on omakorda ajendanud uusi arendajaid tooma turule uusi projekte.
Eliste sõnul on kinnisvaraturule omane, et kui läheb hästi, siis meelitab see uusi tegijaid ja enne pidama ei saa, kui keegi saab haiget. Ta arvas, et tulevikus võivad väiksemad ja Rakveres tundmatud arendajad oma projektidega hätta jääda.
Uute korterite hind pole langenud
Vaatamata sellele, et uusi kortereid on juurde tulnud, pole nende hinnad aga langenud. Järelturul on toimunud sarnaselt Tallinnaga hindade taandumine, aga suurem hindade langus vanemate korterite puhul jäi ka Rakveres 2023. aasta esimesse poolde.
Aasta esimeses kvartalis on kinnisvaraturg tavaliselt rahulikum ja siis tulevad ka müüjad pakkumishindades täiendavalt alla. See on pigem hooajaline ning ei saa öelda, et hindade langus oleks omane kogu aastale, rääkis Eliste.
„Rakverel on vedanud, et suur maht uusi kortereid ei ole kusagil äärelinnas odavamas piirkonnas. Arendusprojektid on väga heas asukohas,“ selgitas ta. Näiteks Revin Grupi Kastani puiestee arenduses oli neljatoalise korteri pakkumishind 340 000–350 000 eurot. „Tehingusse mindi küll nõks odavamalt,“ märkis Eliste.
Lisaks elukondlikule kinnisvarala tuli saates juttu ka Lääne-Virumaa ärikinnisvaraturul toimuvast.
Saadet saab kuulata siit:
Spekulatiivset kinnisvara on Lääne-Virumaal liiga palju
Saadet „Virupärane ettevõtlus“ toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ning saate valmimist kaasrahastavad Euroopa Liit ja maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Intervjuu Roman Kusmaga
Aqva spaahotelli tegevjuht ja mitme söögikoha omanik Roman Kusma ei usu, et järgmisel aastal hakkab Eesti majandusel paremini minema.
Viimasel ajal on sisuliselt igal nädalal mõni ettevõtja või kinnisvarainvestor vallamaja uksest sisse astunud, et tutvustada oma uut äriprojekti, ütles Tapa valla ettevõtlusnõunik Marko Teiva.
Kunda sadam on algatanud tegevuse laiendamiseks detailplaneeringu, et järgmise majanduskasvu ajaks olla valmis uuteks investeerimisprojektideks.
Aasta tagasi otsustas Stora Enso sulgeda Näpi Saeveski, mis oli piirkonna üks suuremaid tööandjaid. See sulgemine toimus aga valutult ja suuri sotsiaalseid probleeme piirkonnas ei tekitanud.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.