Aeg otsida IT-töötajat koolipingist

Tööjõu defitsiidiga maadlevad IT-tööandjad on vähe panustanud sellesse, et keskkoolipingis õppiv noor läheks ülikooli pehmete erialade asemel õppima ITd.

Hiljuti käisid kaks minu kolleegi pealinna lähedases gümnaasiumis rääkimas nutiohutusest ja arendaja ametist. Vastuseks küsimusele, kes on mõelnud programmeerija elukutsele, tõstsid ligi 80 lapse kohta käe ainult kaks last. Õpetaja tõdes hiljem, et kõik sõltub paraku õpetajast.

Valikute rohkuses on peamine küsimus, kes suudab õpilastes rohkem huvi äratada. Näiteks erinevad jalgpalli- ja kergejõustikuklubid on ära tabanud, et huvi äratamiseks peab noorte juures kohal olema. IT-tööandjatel on siin koolitükk õppida. Koolide õpetajaskond on vananev ja õrnema soo keskne ning lapse programmeerimise juurde viimine ei ole matemaatika või eesti keele riigieksami kõrval prioriteet.

Arendajate ametikohti tekib endiselt kiiremini, kui noori peale tuleb. Üks põhjus on sektori kiire kasv, teine selgelt Euroopa rahvastiku vananemine ning noorte, eriti tütarlaste jätkuv soov pigem õppida pehmeid erialasid. Kuid, nagu mu üks kolleeg märkis, loeb õpetaja toetus koolinoorele palju, mistõttu huvi ülikooli informaatikat õppima minna ei teki vahetult enne ülikooli sisseastumiskatsetele minemist, vaid aastaid varem. Seda huvi saavad tekitada koolid koos tööandjatega.

Teine seltskond, kellega riik praegu usinalt tegeleb, on tööjõud, kel on tahet ja nutti, ent nende töö on automatiseeritud või tehnoloogia arengu tõttu ära kadunud. Siin on äratundmiskoht ümberõppes ja oskus sellega ettevõttes õigeaegselt alustada. Kui pangakontori kliendid kolivad teenust tarbima internetti, pole selgelt nii palju tellereid enam vaja. Küll aga suureneb IT-osakonna vastutus. Kas telleritel, kel on teadmine äripoolest, tavaliselt finantstaust ja nutikus, on mõistlik liikuda müüjaks? Või pigem oleks pangal mõistlik soodustada ümberõpet ning kasutada hea inimese teadmisi koos uue oskusega IT-osakonnas? 

Tulevik on ühest küljest lihtne. Meil tuleb vähem väärtust loovad tööd automatiseerida ja kõrget väärtust pakkuvaid töökohti luua ning juba täna kasvatada keskkoolipingis neile ametikohtadele töötajaid. Eestil ei jää muud üle, sest IT kõrval on meil vähe kõrget väärtust loovaid töökohti, mis tagaksid tulevikus rahvastiku vähenemise puhul piisava maksutulu, sest naftat ja kulda meil teatavasti ei leidu. Küll aga leidub meil nutikaid gümnaasiuminoori, kelle silmi (nende endi koolis) särama pannes saaksime nad IT-maailma kutsuda. Ning samamoodi leidub meil arukaid ja haritud täiskasvanuid, keda arendajateks ringi koolitada. Ma ei küsi, kas teeme ära. Küsin hoopis, millal? 

Autor: Merje Laasi