Kristen Michal – tont minevikust

Tont  Foto: Panthermedia
Vilja Kiisler • 12. detsember 2016 • 2 min
Jaga lugu:

Kristen Michal võib endale ükskõik mis värvi kampsuni selga toppida, Reformierakonna musta raha skandaali peategelaseks jääb ta ikkagi. Kui tema peaks saama partei juhiks, siis tähendab see kilekotiraha heakskiitmist, leiab arvamustoimetaja Vilja Kiisler.

Jah, prokuratuur lõpetas 2012. aastal Reformierakonna musta raha skandaali kriminaalasja ja süüdistust ei esitatud kellelegi, sest kogutud tõenditest ei piisanud. Michalile ei esitatud süüdistust ja Kalev Lillole ka ei esitatud. Michal ja Lillo tänasid prokuratuuri otsuse järel Eesti inimesi, kes olevat neile raskel ajal toeks olnud ja ikka usaldanud. Klassikaks sai Michali ja Lillo ühisavalduse viimane lause: „Meie oleme kinnitanud esimesest päevast alates, et õhku heidetud kahtlused ei vasta tõele, ja nüüd on see ka must valgel selge.“

See viimane on igatahes vale. Kriminaalasja lõpetamine ei tähendanud mitte Michali ja Lillo süütust, vaid seda, et süüd ei õnnestunud tõendada. See „must valgel selge“ kõlab umbes samamoodi „puhas nagu prillikivi“.

Prokuratuur tegi 2012 midagi ebatavalist: avaldas kriminaalasja lõpetamisel osa materjale. Need olid musta rahastamise kaudseid tõendeid tulvil. Ja tolleaegne õhustik kõneles ise enda eest: kõik teadsid, et reformierakondlased valetavad, ja reformierakondlased teadsid seda ise ka, ja nad teadsid sedagi, et kõik teavad, et nad valetavad – aga valetasid ikkagi. 

Ei Kristen Michal ega teised reformierakondlased pole kunagi tunnistanud musta raha liikumist. Nad on vaid eri sõnastuses viidanud sellele, et uurimine ei tõendanud midagi, ja püüdnud sellest tekitada järeldust, et midagi ei olnudki. Avalikkus pole seda uskuma jäänud. Vaid Reformierakonna tollane juht Andrus Ansip tunnistas musta rahastamist kaudselt ja võib-olla kogemata, kui nõudis „tegeliku olukorra“ seadustamist – pidamata silmas küll otseselt kilekotiraha, vaid seda, et tema meelest peaksid ka juriidilised isikud võima parteidele annetada.

Michal võib muidugi öelda, et ta on valimistel saanud uue mandaadi ja sellega saavutanud poliitilise indulgentsi. Lõputu kordamisega võib ta seda ise uskuma jääda ja võib-olla mõni teine jääb veel, näiteks mõni reformierakondlane, aga ükski neist, kes kriminaalasja lõpetamise määruse materjale lugenud, ei usu seda eluilmaski, ja need ka ei usu, kes musta raha skandaali aegset valetamisest ja vassimisest paksu õhku mäletavad.

Nii et, oravad, kui te tahate, et teil oleks uuenemise šanss, ärge valige minevikust pärit tonti partei etteotsa.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt