Teed korda ja pension koju

Aasta on olnud põnev, isegi nii põnev nagu 1990ndatel, kui keerasid koju jõudes huviga teleka lahti, sest iga päev juhtus nii palju uut ja huvitavat. Kahjuks on uudiste toon totaalselt erinev. Kui 1990ndatel oli õhus optimismi ja kõik läks nagu õiges suunas, siis praegused uudised on suuremas osas negatiivselt šokeerivad.

Muidugi on ka väga positiivseid muutusi, mis valmistavad meid nagu mingiks uueks arenguks ette. Tegelikult pole ükski areng ju muud kui mingi muudatuse ettevalmistaja, mis esitab meie võimetele ning oskustele väljakutse. Kas toimuvad muutused on Eestile ja majandusele laiemas plaanis kasulikud, saab hinnata kunagi kauges tulevikus. Eks oli ju omal ajal enda lahtiraiumine NSV Liidu majandusest ka paljudele valus, aga hiljem selgus, et hoopis kasulik ja hädavajalik.  

Eesti tähtsündmusteks lõppeval aastal olid vaieldamatult poliitilised muutused: presidendi valimine ja uue koalitsiooni tekkimine. Saab näha, mida see veel kaasa toob. Olümpiakomitee uus president lubas võtta südameasjaks dopinguvaba spordi eest võitlemise, mis oli OEG-le kui EOK sponsorile ülioluline sõnum, nagu ka loomulikult kogu spordile.

Peataolek majanduses

Majanduses oli tunda mõningast peataolekut ja vaatamata madalatele intressidele ei ole investeeringud just suurt hüpet teinud (mõne meeldiva erandiga, nt Hiltoni tulek Eestisse). Selle aasta sisse jäävad ka mitu avalikuks tulnud korruptiivset tehingut, mis peaks Eestile tervendavalt mõjuma.

Kindlasti tuleks uuel koalitsioonil kaaluda pensionifondide Eestisse tagasitoomist, mis peaks majandust elavdama. Samuti tuleks edasi liikuda n-ö hügieenifaktoritega ehk ehitada suurte linnade vahelised teed ometi neljarealiseks. Mina olen sel aastal vältinud mitut Tartusse ja Pärnusse sõitu suure stressi pärast, mida see tekitab. See pole ju normaalne. Kui tee-ehituseks peaks võlakirju emiteerima, siis nii tulebki teha.

Turvalisus on kõige tähtsam

Maailma tähtsündmused olid nii Brexit kui ka ELi-vastaste jõudude jõuline esilekerkimine mujal. Iseolemise ja iseseisvuse suurenemise tendents on ilmne. Kas see suurendab turvalisust ja majanduslikku õitsengut, on iseküsimus. ISIS ja Süürias toimuv teeb muret ning on inimlikult raske taluda, kuid see mäng käib üle meie peade. Siin pole muud teha, kui oma liitlastega samas paadis edasi liikuda. Nice'i sündmuste valguses peame Eestis turvalisust veelgi tähtsustama ja vastavate ametkondade finantseerimist suurendama. Julgeolek ja turvalisus on inimestele kõige tähtsamad asjad üldse. Loomulikult on ka Ukrainas ja Türgis toimuv kurb ja ettearvamatute tagajärgedega. 

Samuti on murettekitav keskpankade trükipresside mürin nii siin- kui sealpool ookeani. Pole teada, mis see ühel hetkel kaasa toob. Liiga teravalt on veel meeles rubla hüperinflatsioon 1990ndatel ja selle mõju. Kuid eks siin saab ennast ka veidi kindlustada.

Äripäev palus arvamusliidritel, omanikel ja juhtidel vaadata tagasi lõppevasse aastasse. Üldistuse saabunud vastuste kohta avaldame reedeses Äripäevas. Pikemad arvamused ilmuvad paberis järgmise nädala jooksul, ettevaateid jagub veebi lausa aasta lõpuni.