Raul Reino • 4. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Tallinn rokkis, teised vesistasid suud

Rokib  Foto: Panthermedia

Tallinnas kasvasid läinud aastal korterite hinnad buumilähedaseks, mujal Eestis ei toimunud suurt midagi, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino ettevõtte blogis lõppenud aastast kokkuvõtteid tehes.

Riik andis endast parima, välja kukkus nagu alati

Riiklike üürimajade teemale kulutati trükimusta ja eetriaega koguses, mis vaigistas hulka teisi, sugugi mitte vähemtähtsaid küsimusi. Ideel jumet justkui on, aga kohmakas kommunikatsioon tekitas tõsise vastasseisu. Riiklik soov ja seadusemuudatused vähendada ehituses bürokraatiat ning lihtsustada menetlusvorme on vähemalt pealinnas viinud olukorrani, kus arendajad on nõutud ega saa aru, et kohaliku omavalitsuse tasandil oleks midagi muutunud.

Vastuolud tarbijateadlikkuses

Kasvas nii nende inimeste hulk, kes olid teadlikud oma õigustest ja ajasid vajadusel juuksekarva lõhki, kui ka nende inimeste arv, kes pole oma õigustest ja kohustustest teadlikud, kuid sellele vaatamata segasid hoogsalt vett ja andsid juristidele tööd. Astusime sammu lähemale USA tüüpi ühiskonnale, kus võimalust haistes hakatakse rõõmuga kohtuuksi kulutama ja nõudeid esitama, vajadusel (sotsiaal)meediat kasutades.

Nutilahendused ei jõudnud massidesse

Jah, me näeme, et nii vanade kui uute majade katustele on järjest enam tulnud päikesepaneele. Järjest enam kohtame välisuksi, mida saab avada kaardiga, ning inimeste hulk, kes panevad telefoni teel saunaahju tööle, muudkui suureneb. Aga massidesse pole nutikodu lahendused veel jõudnud, seda nii rahalistel põhjustel kui ka ettevaatliku suhtumise pärast e-vahendite töökindlusesse.

Kinnisvarafondide edukus

Kinnisvarafondid näitasid väga häid tulemusi, mistõttu pole imeks panna, et fonde, mis investeerivad ärikinnisvarasse ja metsandusse, tuli veelgi juurde. Korraliku rahavooga kinnisvara on kuum kaup nii fondide kui ka üksikinvestorite jaoks. Investorite järjekord stabiilse rahavooga kinnisvarale on suurem kui inimeste arv, kes soovisid lõppenud aastal presidendiks saada.

Tallinna korteriturg rokkis, muu Eesti vaatas kurvalt pealt

Tehingute arv stabiliseerus aasta lõpuks 800 tehingu tasemele kuus ning korterite hinnad kasvasid Tallinnas aastas ligemale 10%, jõudes lähedale buumiaegsele rekordhinnale. Statistiline hinnakasv oli pisut ootamatu, kuid ostuklientide huvi uusarenduste vastu püsis läbi aasta piisavalt kõrgel, mis tegi märkimisväärse hinnatõusu siiski võimalikuks.

Kutsetunnistused järjest enam au sisse

Nii kinnisvaramaaklerite kui ka hindajate kutsekvalifikatsiooni eksamid pälvisid suurt huvi. Kinnisvara hindamise puhul on kutsetunnistuseta hindajad sundseisus, sest 2016. aastal jõustunud määrus võimaldab 2017. aasta 21. märtsist tegutseda hindajana vaid kutsetunnistusega. Seega on hindamise valdkonnas riiklik nõue ühene ja turg alanud aastast korrastunum. Maaklerteenuse asjus kahjuks väliseid nõudeid ei lisandunud ja osalised saavad vaid loota klientide teadlikkuse ja nõudlikkuse kasvu peale.

Taksojuhid jälle kinnisvaraturul, seekord ühisrahastuse kaudu

Kui buumi ajal osalesid taksojuhid kinnisvaraturul otse, ostes kortereid diivanitest väljapurskava laenuraha abil, siis nüüd on nad jõudnud turule tagasi kaudselt. Ühisrahastuse investeeringud arendusprojektidesse meelitavad tootluse numbritega noori ja vanu, rikkaid ja vähem rikkaid. Pangad vaatavad toimuvat mõnevõrra morni pilguga, kuid seni on kõik ülejäänud rõõmsad.

Allikas: Domus Kinnisvara blogi

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas