Raha üksi ei aita, kui ettevõtja ei tea, mida ta ei tea, nagu kunagi sõnastas majandusprofessor Urmas Varblane. Siis ei oska ta ka ise vajalikku teadmist või nõuannet küsida. Mis on need müstilised asjad, mida ettevõtja ei tea, küsib EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktor Tea Danilov.
Aasta eest avaldatud uuring “Eesti ettevõtete uuendusmeelsuse toetamise võimalused” loetleb mõningaid. Tuuakse välja, et ettevõtjad näevad sageli ainult kitsast hulka turuvõimalusi, üldjuhul üksnes lähiturgudel või oma kontserni raames. Ettevõtetes napib oskusi uute toodete ja teenuste arendamiseks, samuti turunduseks ja tarneahela ülesehitamiseks ning pole juurdepääsu võimalikele partneritele, kes oleksid valmis neid jagama.
Olulisema teemana tuuakse välja suutmatus oma äri skaleerida ehk ajas kiirenevalt kasvada. See on samuti kinni oskustes ja kogemustes, kuid ka selles, et põhiäri ei ole piisavalt kasumlik, et võimaldada investeeringuid kasvu- või innovatsiooniprojektidesse.Ettevõtjad ja uuendajad ei saa kasutajatelt piisavalt tagasisidet, et teha otsuseid toodete edasiarenduseks. Üheks põhjuseks võib olla vahendajate kaudu müümine, mis ei loo võimalust otsekontaktiks lõpptarbijaga.
Riigi tugi saab uue sisu
Eelnenust on lihtne järeldada, et hüva nõu on kallim kui raha. Toetusrahaga on mõistlik kaasa pakkida tark mees taskus ehk mentor. Mentor kui koodnimetus eri võimalikele nõustamisteenustele või partnerite leidmise teenustele võib lisada väärtust ka raha asemel, mitte üksnes koos rahaga.
Esialgu võib muidugi ette tulla probleeme. Ettevõtjad leiavad, et neile pole vaja riiklikku käehoidmist ja kohustust sellesse oma niigi nappi aega investeerida. Nõuandeteenuste kvaliteedisüsteemi väljaarendamisele võib aega minna.
Aega võtab ka mentorite leidmine nii Eestist kui välismaalt – viimane on eriti oluline, et hajutada ettevõtjate muresid, mis on seotud „etteaimatava jutuga konsultantidega kohalikust konnatiigist“. Valdavalt umbusk hajub, kui mentorile antakse võimalus.
Ettevõtete tagasiside koostööle mentoritega on optimismi sisendav. Näiteks EASi kogemus näitab, et kui ettevõtte senised arenguplaanid olid seotud ühe toote arendamisega, siis pärast tööd mentoriga sai tähtsaimaks ettevõtte arendamine ja ärimudeli efektiivsuse leidmine. Või suutis mentor näha nüansse ja aspekte, millele ettevõte ei osanud varem tähelepanu pöörata. Mentorist kui välisest autoriteedist on ettevõtetel sageli abi omanikele investeeringuplaanide müümisel. Ja ka ettevõtte arengu üle arutamisel töötajatega, et saavutada olukord, kus töötajad jagavad ettevõtte strateegilisi eesmärke.
Arenguks vajalikke teadmisi, oskusi, infot ja partnerlusi ei saa muidugi ainult mentorite kanda jätta – see on vaid üks võimalus oma ettevõtte innovatsiooni ja eksporti uuele tasemele viia. Samavõrd väärtuslikud on turu-uuringud, partneriotsingu ja investorite otsingu teenused, turundusüritused, koolitused jne.
Seotud lood
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.