• OMX Baltic0,16%270,44
  • OMX Riga0,18%869,23
  • OMX Tallinn0,00%1 711,18
  • OMX Vilnius0,25%1 057,68
  • S&P 5000,82%6 084,19
  • DOW 30−0,22%44 148,56
  • Nasdaq 1,77%20 034,9
  • FTSE 1000,16%8 315,25
  • Nikkei 2251,21%39 849,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,97
  • OMX Baltic0,16%270,44
  • OMX Riga0,18%869,23
  • OMX Tallinn0,00%1 711,18
  • OMX Vilnius0,25%1 057,68
  • S&P 5000,82%6 084,19
  • DOW 30−0,22%44 148,56
  • Nasdaq 1,77%20 034,9
  • FTSE 1000,16%8 315,25
  • Nikkei 2251,21%39 849,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,97
  • 13.02.17, 13:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

E-Eestilt üle bio-Eestile

Sarnaselt teiste innovatsiooniliidritega peab Eesti võtma initsiatiivi ja ühendama rea valdkondi biomajandusklastriks, selgitab Müncheni tehnikaülikooli magistrant Rauno Sigur.
Raungo Sigur
  • Raungo Sigur Foto: erakogu
Nagu ütles Valdur Mikita, siis eestlasel on ühes käes Skype ja teises väike seenenuga. Eesti arengunarratiiv järgnevateks kümnenditeks peab olema kooskõlas nii meie juurte kui ka pürgimustega. Me tahame saada eurooplasteks, jäädes seejuures läänemeresoomlasteks. Eesti uus ja edukas suund peab olema kooskõlas nende kahe dimensiooniga.
Eesti peaks võtma eeskuju innovatsiooniliidritest (Soome või Saksamaa) ja looma riikliku osalusega interdistsiplinaarse biomajandusklastri, mis ühendaks teadmised, kapitali ja ettevõtted erinevatest valdkondadest, mis tavapäraselt koostööd ei tee. Klastri eelised oleksid maksimeeritud väärtusahelad, konsolideeritud ja optimaalse rakendusega arenduskulud ja kokkuvõtvalt – ühine suund. Eesti on pisike ja see seab omad piirid ettevõtete investeeringutele. Tulemusena kannatab arendustegevus ja ka Eesti konkurentsivõime tervikuna.
Eestil on kõrge bioressursside isevarustatuse määr. Muidugi pole tase püsiv, kui loodusvarade ekspluateerimine toimub liiga tempokalt ja mõtlematult. Sellegipoolest on tegemist õnnistuse ja ka julgeolekugarantiiga. Lisaks, vaadakem PISA tulemusi – Eesti kooliõpilased valdavad reaalaineid väga heal tasemel. Seejuures oskavad meie noored erinevalt läänemaailmast keskmisest kõrgemalt hinnata vaarisade põlistalusid või metsa ilu.
Seega, eelduseid on küllalt. Mina näen siin selget võimalust Eesti edulooks, mis käib käsikäes meie identiteedi ja pürgimustega. Kuid olgu öeldud, et innovatsiooniliidrite sekka jõudmine saab olla vaid riikliku tähtsusega strateegilise juhtimise tulem.
Biomajanduse klaster – innovatsiooniliidrite algatus
Michael Porteri kohaselt on ärisuunitlusega klaster ettevõtete, tarnijate ja muude seotud institutsioonide geograafiline või majandusalane võrgustik. Klastreid iseloomustab tootlikkuse ja konkurentsivõime tõstmine. Meile teada-tuntud Silicon Valley pole olemuselt midagi muud kui klaster.
Tänapäevase ja innovatiivse biomajanduse eeldus on konsolideerumine majanduslikes valdkondades, mis tavaliselt omavahel koostööd ei tee. Sealhulgas põllumajandus, metsandus, toidutööstus, keemiatööstus, plastitööstus, puidutööstus, ehitussektor, energiasektor, masinatööstus ja tehaseinseneeria. Selles iva seisnebki – klaster ühendaks omavahel erineva spetsialiteediga ettevõtted, organisatsioonid ning institutsioonid, et sünniks sümbioos. Kõige selle juures on oluline, et lähedal seisaks ka riik, kes toetaks poliitilisel tasemel.
Vaadates innovatsiooniliidreid, on nad täpselt seda mudelit viimase kümnendi jooksul rakendama hakanudki ja loonud toimivaid biomajandusklastreid. Näiteks Soome CLIC-nimelisel biomajandusklastril on vägagi ambitsioonikad plaanid – viia Soome globaalseks biomajanduse turuliidriks!
Eesti Biomajanduse Klaster
EBECi (Estonian BioEconomy Cluster) strateegiline telg oleks biokemikaalid, biomaterjalid, biogaas ning muud biokütused ja taastuvressurssid. Senisest tüüpilisest klastri ülesehitusest erinevalt oleks liikmete ring palju laiem, lähtudes tänapäevasest stakeholder theory'st, mis sätestab, et kaasata tuleb kõik sidusgrupid, mis omavad tulemile või protsessile olulist mõju. Juhtimisorganid peaksid olema võimalikult laiahaardelised – lõviosa ettevõtjad, mõned juhtivteadurid ning riigiametnikud erinevatest avaliku sektori institutsioonidest. Ettevõtjatel on võimalus kasutada kõikide sidusgruppide teadmusbaase. Mis puutub asukohta, siis geograafilist lähestikku asetsemist on teatud juhtudel tõesti vaja, aga mitte tingimata. Eesti on ainult pisut suurem kui näiteks üks Saksamaa liidumaa, kus ettevõtted ei paikne kõik ühes linnakus.
Koostöö, koostöö ja veelkord koostöö!
Olen kindel, et (öko)innovatsioon, toimiv biomajanduse klaster koos riigi partnerlusega leevendaks meie probleeme, eelkõige ääremaastumist. Iga Eestimaa nurgake peaks tootma biomassi, mis utiliseeritaks jätkusuutlikus tempos ja millest valmistataks kõrge väärtuslisandiga produkte algusest peale Eestis. Nii oleme loonud tooted, mille järele on kasvav nõudlus, sest konkurents loodusressurside üha teravneb, inimkonna vajadus materjalide, energia ja toidu järele suureneb ning üha enam otsitakse turvalist ning puhast elukeskkonda. Meie lahendus annab võimaluse pärandada oma lastelastele puhas ja edukas Eestimaa.
Ja ülejäänud maailm kadestaks meid.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 21:49
Euroopa idapoolsed riigid suurendavad kullareserve. Poolast sai maailma suurim ostja
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele