Ettevõtja Marko Lepiku ettepanek on Tallinna lähistele ehitada hüpermahespaakeskus, mis tooks tublisti turiste ning annaks kohalikele tööd ja leiba.
- Marko Lepik Foto: erakogu
Olen sõpradelt-tuttavatelt kuulnud mõttekäiku, et Eestist peaks talveks üldse ära lendama ja alles kevadel tagasi tulema. Aga mis oleks, kui ei peaks Eestist ära lendama, vaid saaks nautida siinset talve ja samas osa ajast veeta soojades ja hubastes värske õhuga siseruumides – Põhja-Euroopa suurimas siseveekeskuses.
Idee oleks luua Põhjamaade suurim ja lahedaim, kaasaaegne Eesti märgi kujuline ja ise elektrienergiat ning ka positiivseid emotsioone tootev kobarspaa-sauna- ja veekeskus. See suurendaks Eesti ja Eesti saunade ning meie mahetoodete tuntust maailmas oluliselt.
Eesti spaahoone oleks arhitektuuriliselt kas hobuseraua, südamekujuline või mõne muu õnnesümboli sarnane. Keskusesse oleksid koondatud tervisetoodetete, mahetoiduainete poed, terviseteenused sh Rootsi-, india-, tai-, jaapani-, hiina- jm massaažid, alternatiivmeditsiiniteenused ning hotellid, mis seotud heaolu ja tervisega. Mahe Eesti märki saaks samuti reklaamida koos mahetoidu, seepide, õlide jt nutikate kodumaiste mahetoodetega.
Kuna juba täna on paljudes riikides magevesi defitsiitne ja muutub aina kallimaks, siis meil Eestis oleks see privileeg sellist luksust veel oma koduõuel pakkuda. Kui magevesi muutub ka meil kallimaks kui täna, siis võib ka töödeldud merevett edukalt sisespaa basseinides kasutada. Niisamuti nagu ravimuda ja savi leiaks rakendust raviprotseduuridel.
Asukoht pealinna lähedal
Asukoha valikul tuleks silmas pidada seda, et keskus jääks Tallinna kesklinnast maksimaalselt 30-40 minuti autosõidu kaugusele, esialgsed võimalikud variandid keskuse rajamisel võiks olla Rummu karjäär, Paljassaare, Aegna saar jne.
Kuna projekt võiks tuua kasu kõigile osapooltele, siis võiks rahastusest olla huvitatud samuti eri osapooled nagu EAS, pensionifondid, erainvestorid, saades aktsiaosaluse selles projektis avaliku IPO kaudu, institutsionaalsed investorid jne. Samuti võiks kasutada olemasolevaid ühisrahastusplatvorme raha kaasamiseks. Võimalus panustamiseks võiks olla aga kogu Eesti rahval, kes soovivad aktsiaid märkida. Ja ideaalis võikski nii olla, et inimesed saavad jääda aktsiate omanikuks pikaks ajaks, teenides tulu nii endale kui lastele ja lastelastelegi dividendidest ja keskuse kasutusvõimalusest.
Keskus võrduks 100 Hiltoniga
Rahalise mahu mõttes võiks see keskus olla vähemalt 100 Hiltoni hotelli ehk kompleksi maht võiks olla ca 3 miljardit eurot. Ära võiks kasutada puiduärimeeste miljardieurost puidutehast tootmaks vajalikku puitu suurkeskuse tarbeks.
Kui projekt hästi läbimõeldult ja eeskujulikult ellu viia, siis võiks selline keskus olla tõesti omamoodi rahva ühendaja ja ühteliitja, samuti maamärk ja tähis rahva ühisest suurest kordaminekust kümneteks aastateks.
Kui mõelda sellele, kui nutikad inimesed meil Eestis elavad, siis selliste inimeste miljoneid väärt ajudele puhkuse andmiseks ja lõõgastuseks luua üks imeline oaas keset karget põhjarannikut, oleks ju väga arukas otsus ja teeniks meid kenasti. Samuti pikeneks ka ilmselt meie kõigi eluiga ja paraneks ühiskond tänu stressi vähenemisele ja rahulikumale unele. Samuti saaksid paljud inimesed tänu keskusele tööd ja leiba.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.