Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maailma suurim mahespaa

    Marko LepikFoto: erakogu

    Ettevõtja Marko Lepiku ettepanek on Tallinna lähistele ehitada hüpermahespaakeskus, mis tooks tublisti turiste ning annaks kohalikele tööd ja leiba.

    Olen sõpradelt-tuttavatelt kuulnud mõttekäiku, et Eestist peaks talveks üldse ära lendama ja alles kevadel tagasi tulema. Aga mis oleks, kui ei peaks Eestist ära lendama, vaid saaks nautida siinset talve ja samas osa ajast veeta soojades ja hubastes värske õhuga siseruumides – Põhja-Euroopa suurimas siseveekeskuses.
    Idee oleks luua Põhjamaade suurim ja lahedaim, kaasaaegne Eesti märgi kujuline ja ise elektrienergiat ning ka positiivseid emotsioone tootev kobarspaa-sauna- ja veekeskus. See suurendaks Eesti ja Eesti saunade ning meie mahetoodete tuntust maailmas oluliselt.
    Eesti spaahoone oleks arhitektuuriliselt kas hobuseraua, südamekujuline või mõne muu õnnesümboli sarnane. Keskusesse oleksid koondatud tervisetoodetete, mahetoiduainete poed, terviseteenused sh Rootsi-, india-, tai-, jaapani-, hiina- jm massaažid, alternatiivmeditsiiniteenused ning hotellid, mis seotud heaolu ja tervisega. Mahe Eesti märki saaks samuti reklaamida koos mahetoidu, seepide, õlide jt nutikate kodumaiste mahetoodetega.
    Kuna juba täna on paljudes riikides magevesi defitsiitne ja muutub aina kallimaks, siis meil Eestis oleks see privileeg sellist luksust veel oma koduõuel pakkuda. Kui magevesi muutub ka meil kallimaks kui täna, siis võib ka töödeldud merevett edukalt sisespaa basseinides kasutada. Niisamuti nagu ravimuda ja savi leiaks rakendust raviprotseduuridel.
    Asukoht pealinna lähedal
    Asukoha valikul tuleks silmas pidada seda, et keskus jääks Tallinna kesklinnast maksimaalselt 30-40 minuti autosõidu kaugusele, esialgsed võimalikud variandid keskuse rajamisel võiks olla Rummu karjäär, Paljassaare, Aegna saar jne.
    Kuna projekt võiks tuua kasu kõigile osapooltele, siis võiks rahastusest olla huvitatud samuti eri osapooled nagu EAS, pensionifondid, erainvestorid, saades aktsiaosaluse selles projektis avaliku IPO kaudu, institutsionaalsed investorid jne. Samuti võiks kasutada olemasolevaid ühisrahastusplatvorme raha kaasamiseks. Võimalus panustamiseks võiks olla aga kogu Eesti rahval, kes soovivad aktsiaid märkida. Ja ideaalis võikski nii olla, et inimesed saavad jääda aktsiate omanikuks pikaks ajaks, teenides tulu nii endale kui lastele ja lastelastelegi dividendidest ja keskuse kasutusvõimalusest.
    Keskus võrduks 100 Hiltoniga
    Rahalise mahu mõttes võiks see keskus olla vähemalt 100 Hiltoni hotelli ehk kompleksi maht võiks olla ca 3 miljardit eurot. Ära võiks kasutada puiduärimeeste miljardieurost puidutehast tootmaks vajalikku puitu suurkeskuse tarbeks.
    Kui projekt hästi läbimõeldult ja eeskujulikult ellu viia, siis võiks selline keskus olla tõesti omamoodi rahva ühendaja ja ühteliitja, samuti maamärk ja tähis rahva ühisest suurest kordaminekust kümneteks aastateks.
    Kui mõelda sellele, kui nutikad inimesed meil Eestis elavad, siis selliste inimeste miljoneid väärt ajudele puhkuse andmiseks ja lõõgastuseks luua üks imeline oaas keset karget põhjarannikut, oleks ju väga arukas otsus ja teeniks meid kenasti. Samuti pikeneks ka ilmselt meie kõigi eluiga ja paraneks ühiskond tänu stressi vähenemisele ja rahulikumale unele. Samuti saaksid paljud inimesed tänu keskusele tööd ja leiba.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Sirje Potisepp: peaminister, tubli! Aga julgeolek on laiem mõiste
Kõige rohkem ootan uuelt valitsuselt pikaajaliste eesmärkidega strateegilist tööstuspoliitika kujundamist, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõige rohkem ootan uuelt valitsuselt pikaajaliste eesmärkidega strateegilist tööstuspoliitika kujundamist, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tootjahinnad kahanesid kuuga pisut
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Morgan Stanley: pangapinged näitavad karuturu lõpu saabumist
Pinged pangandussüsteemis märgivad karuturu piinarikka ja vägivaldse lõpu algust, avaldas Morgan Stanley tuntud karuse meelelaadiga analüütik Michael Wilson.
Pinged pangandussüsteemis märgivad karuturu piinarikka ja vägivaldse lõpu algust, avaldas Morgan Stanley tuntud karuse meelelaadiga analüütik Michael Wilson.
Reaalajas börsiinfo
See, mis on kohalikule turistile tavapärane, paneb välismaalase rahakotiraudu avama
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Emotsionaalne esinemine Gaselli Kongressil: et maal äri ajada, pead olema lihtsalt hea inimene
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Otse Ukrainast: Eesti firma liigutas tüki tootmist Kiievi lähedale "Tulime siia ikkagi äri tegema."
Tartu saunakerisetootja HUUM viib pea kolmandiku tootmisest sõjas olevasse Ukrainasse. Ettevõtte juhi Siim Nellise sõnul aitab ukrainlasi kõige rohkem see, kui neil on tööd.
Tartu saunakerisetootja HUUM viib pea kolmandiku tootmisest sõjas olevasse Ukrainasse. Ettevõtte juhi Siim Nellise sõnul aitab ukrainlasi kõige rohkem see, kui neil on tööd.
Operail müüs maha viimased rendivagunid
Riigi raudteeäri Operail pakkis edukalt kokku vagunirendiäri, ettevõte pääses idaturul tegutsemisest, kuid vabastas end ühtlasi 99% kasumist.
Riigi raudteeäri Operail pakkis edukalt kokku vagunirendiäri, ettevõte pääses idaturul tegutsemisest, kuid vabastas end ühtlasi 99% kasumist.
Nädala lood. Krüptoidu vangerdas luksuskinnisvaraga, pangapaanika ning uus firma tahab börsile
Äripäeva lugejad huvitusid sel nädalal enim euriborist, pangapaanikast ning kinnisvaraga vangerdanud krüptoidust Change.
Äripäeva lugejad huvitusid sel nädalal enim euriborist, pangapaanikast ning kinnisvaraga vangerdanud krüptoidust Change.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.