Jaga lugu:

Keeleoskus avab uksed

Terje Tammekivi  Foto: Erakogu

Eesti riik võiks toetada väikeettevõtete omanikke keelekursustel osalemisel: siis on nad eksporditurgudel edukamad ja maksavad rohkem makse, leiab Ice Design OÜ omanik Terje Tammekivi.

Toetust jagataks põhimõttel, et kõik väikeettevõtjad, kes kvalifitseeruvad, saavad ka toetuse. Toetuse administreerimiskulud oleksid niisiis lausa nullis. Toetused oleksid personaalsed ning avalikud. Avalikkuse kontroll ajakirjanduse kaudu tagaks minimaalsed kuritarvitused.

Oletame, et üks Lõuna-Eesti turismitalu omanik saaks taotleda keeleõppe toetust. Rahaline kulu keelekoolitusele võiks olla 300-500 eurot aastas. Praegu on tema külastajad peamiselt Soomest, Venemaalt ja Lätist. Tänu rootsi keele oskusele saab ta juurde 1-2 klienti. Käibena lisandub juurde 200-300 eurot kuus.

Aastas lisanduks käibena 3600 eurot. Käibemaksuna lisanduks ligikaudu 300 eurot. Omaniku kasumimarginaal on 10% ning ta maksab kogu kasumi dividendidena välja. Lisakasumi pealt laekuv täiendav tulumaks oleks umbes 100 eurot.

Sellest toetusest saadav tulu oleks 400 eurot, kulu 300 eurot. Ent on võimalik, et turismitalunik ei saa täiendavalt juurde mitte 1 või 2 klienti, vaid hoopis 10 või 20 klienti.

Selline arvutuskäik näitab ära ka antud toetuse miinused. Miljonilist arenguhüpet ei saavutata, positiivne tulemus oleks mõõdetav ikkagi tuhandete eurodega. Aga see ongi suurusjärk, millega opereerib üks väikeettevõtja Eestis. 

Positiivse poole pealt võiks lisada, et suureneb antud turismitalu klientide lojaalsus, kuna turistiga suheldaks tema emakeeles. Selle mõju on hindamatu ning rahaliselt on seda võimatu mõõta.

Aasta pärast võiks mõõta tulemust, laiendada toetust ka uutele alustavatele ettevõtjatele. Kogukulu riigieelarvele oleks ainult 300 000 eurot. Valitsuses võiks seada eesmärgiks, et toetused mikroettevõtjale on stabiilselt 1% riigieelarvest.

Peaminister Jüri Ratas näitab inglise ja vene keelt õppides head eeskuju. Keeleõppesse kulutatud raha on hea investeering.

PIAAC uuringu järgi napib Eestis saksa või prantsuse keele oskusega inimesi. Suured stabiilsed turud Euroopas võiks olla meile sihtturud, millega luua uusi ärikontakte.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Jaga lugu:
Hetkel kuum