Seda otsust toetavad Eesti üldine IT-võimekus, avatus uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisele, digi-riik, e-pangandus, e-residentsus, e-tervis, üldine poliitiline stabiilsus, üldjoontes atraktiivne maksusüsteem, üldine turvalisus ja ka inimeste harjumus olla kokkuhoidlik.
Mõningast ebakindlust tekitab jätkuv tants aurukatla ümber tulumaksu seaduse muudatuste teemal ning sotsiaalmaksu lae puudumine. Teadusasutuste ja (välis)ettevõtete ühistegevuse reguleerimises ning korraldamises on kindlasti arenguruumi. Huvitaval kombel on Eesti väga avatud tehnilisele innovatsioonile, kuid mitte ehk niivõrd koostööle meist erinevate inimestega.
Mõned sammud on astumata
Eesti on teinud väga palju, et olla välisinvestoritele huvipakkuv. Kui me räägime uutest investeeringutest kõrge lisandväärtusega biomeditsiini sektorisse, siis võiks abi olla sotsiaalmaksu lae kehtestamisest, välistööjõu vabastamisest sotsiaalmaksust esimeseks kaheks aastaks, riigi kohustuste täitmisest teadus-arendustegevuse finantseerimisel (1% SKPst), valmisolekust töötada koos teistest kultuuriruumidest pärinevate kolleegidega.
Usume, et Eesti kui kompaktse ja innovaatilise riigi baasil on võimalik näidata, et erinevatest maadest pärinevate parimate teadmiste ning oskuste kombineerimisel suudame toota kõrgekvaliteetseid ravimeid vastuvõetavate hindadega. Seda mudelit saab edaspidi rakendada mujal ning tuua ravimite hinnad sinna, kus nad tegelikult peavad olema.
Autor: Riin Ehin ja Rakesh Pandey
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!