Jaak Roosaare • 9. aprill 2017
Jaga lugu:

Parem laisk raha kui põlev rahapuu

Jaak Roosaare  Foto: Andras Kralla

Elu on olnud hea ja investeerimise suhtes ollakse skeptilised – nii raha laisaks jääbki, kirjutab investor Jaak Roosaare.

Hiljuti kirjutas Äripäev, et hoiuste maht Eestis jätkab jõulist kasvu ja piltlikult öeldes ei taha raha enam pangakontole ära mahtuda. Kui numbritesse lähemalt sisse vaadata, siis selgub, et kasvanud on eelkõige kontol olev nõudmiseni hoius ehk maakeeli kontojääk. Veebruari lõpuks oli sellist seisvat raha majapidamistel kokku ligi 5 miljardit eurot, mis on kõigi aegade rekord. Kasvukõver on sirgjooneline – 2010. aasta alguses oli raha kontodel vaid 1,6 miljardit. Ka ettevõtetel on kontojäägid üha paisunud. Mis selle taga võiks olla?

Lühike vastus on, et viimased aastad on meil elu olnud hea, palgad on kasvanud ja inimestel on olnud võimalus säästa. Sama kehtib ka ettevõtete kohta, üldiselt teenitakse kasumit ja katsutakse liigse laienemise asemel puhvrit koguda. Ja kuigi meedias räägitakse investeerimisbuumist, on suhtub valdav enamus inimestest investeerimisse endiselt väga skeptiliselt. Näiteks on Eesti börsi ühel lipulaeval, Tallinna Kaubamajal kokku 4600 aktsionäri. Kinnisvara ühisrahastust pakkuval portaalil CrowdEstate on ligi 14 500 investorit. Et panna need numbrid konteksti, siis kiirlaene väljastaval portaalil Omaraha on ligi 90 000 ja Credit24-l on enam kui 118 000 rahulolevat klienti.

Parem hoiusel kui põlemine püramiidis

Ühtlasi jääb mulje, et ega inimest aeglaselt põlev raha väga ei morjenda ka. Teadaolevalt on pikaajalise investeerimise puhul üks olulisemaid edutegureid väiksed kulud. Pensioni teine sammas on üks vähestest võimalustest, mis sobib ideaalselt pikaajalise indeksinvesteerimise jaoks – kogumisperiood kestab aastakümneid, sissemaksed on regulaarsed (mis tähendab, et volatiilsus on investorile kasulik) ja pole ohtu, et paanikas investor raha välja võtab. Võiks ju eeldada, et valdav enamus inimesi kogub raha väikeste kuludega indeksfondides, võttes madalate kuludega maksimaalset lubatud aktsiariski. Tegelikult on väikeste kuludega fondidesse oma pensioniraha paigutanud vaid napp paar tuhat inimest.

Iseenesest pole hoiusel seisev raha midagi halba, parem seisku hoiusel kui põlegu ebaõnnestunud investeeringutes või püramiidskeemides. Ja 3-6 kuu rahavaru võikski rahulikult pangakontol hoida. Sealt edasi oleks aga mõistlik endale investeerimise põhialused selgeks teha ja mingigi osa kontol magavast rahast enda heaks teenima panna. Olgu selleks siis Eesti avalike ettevõtete osaluste kaudu, läbi kinnisvara ühisrahastuse või hoopis laenuportaalide investoritena. Keegi peab ju need 118 000 rahulolevat klienti ka ära finantseerima, miks mitte siis sina? Ja oma pensioni kogu ikka väikeste tasudega aktsiatesse investeerivas indeksifondis!

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum