Maksupoliitika kohta on raske midagi öelda, sest seda ju eriti pole, leiab professor Rainer Kattel.
Uue koalitsiooni muudatused on pigem olemasoleva süsteemi kosmeetilised kohendused. Mõni neist oli hädavajalik, nagu tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ehk astmeline tulumaks, sest senine süsteem oli väga regressiivne; teised, nagu nt alkoholiaktsiis ja suhkrumaks on olemuselt mõistlikud, kuid mõlema elluviimine on olnud pigem kohmakas.
Majanduse olukorda ei muuda kumbki, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda muudab minimaalselt ning mingil määral ilmselt väheneb maksusüsteemi regressiivsus. Samas töökohtade loomine on endiselt väga kallis, maksusüsteem soodustab jõukuse hoidmist, mitte selle loomist. Turgu edendav lahendus oleks vara ja jõukust maksustada ning uute töökohtade loomist soodustada.
Aga seda ei pane ette üksi partei ja on päris kummastav, et niinimetatud parempoolsed parteid on pigem rantjeekapitalismi kui ettevõtlust toetavad; sama kehtib ka nt kaubandus-tööstuskoja kohta. Üha enam tundub, et lühinägelikkus, mugavus ja ideedepuudus on peamised poliitilised trumbid, millega ettevõtjate toetust noolida.
Keskerakonna korruptsiooni temaatika saadab Eesti poliitikat veel pikka aega, sest sealsed võrgustikud on tekkinud vähemalt viimase 15 aasta jooksul. Samas on positiivne, et valitsuskoalitsiooni juhtpartei suhteliselt kiiresti puhastuda soovib. Meenutagem, et Reformierakonna linnapeakandidaat on Kristen Michal koos oma senini vastuseta rahastamisskandaaliga.
Eesti-Vene temaatika jõuline esilekerkimine on kindlasti viimaste kuude kõige olulisem sündmus. Reformierakonna taktika on taas see vastandumine üles kütta ja selle kaudu konservatiivsed valijad enda poole meelitada. See on õõvastav ja piinlik ning suur osa meediat ei suuda seda objektiivselt analüüsida, pigem joostakse kaasa – sildid nagu Kremli-meelne jne on kiired tulema. Kindlasti süvendab see rahvustevahelist lõhet ja omakorda sünnib Keskerakonda otsima sõnumeid vene valijaga suhtlemiseks.
Ja nii see spiraal edasi keerab. Lähenema kiiresti olukorrale, kus teatud teemad on täiesti tabuks muutunud. See ei ole kindlasti tervemõistuslik olukord.
Äripäev pöördus 350 arvamusliidri, ettevõtja ja juhi poole, paludes hinnangul valitsuse maksupoliitikale, Keskerakonnaga seotud korruptsiooniskandaalidele ja valitsuse sõnumitele eesti-ja venekeelse valijaga suhtlemisel. Laekuvaid vastuseid avaldame veebis jooksvalt, järgmisel nädalal ilmub kokkuvõtlik lugu.