Ainar Leppänen • 1. august 2017 kell 4:15

Laenan, sest raha on odav?

Ainar Leppänen  Foto: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Kui odav laenuraha hakkab siirduma tarbimisse, siis on põhjust muret tunda, kirjutab SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen. Praegu toetab laenamist majanduskasv.

2017. aasta kaks esimest kvartalit tõid Eestisse kiirenenud majanduskasvu. Seda saadab hoogne kinnisvaraturu, aga ka tööhõive ja palkade kasv. Ootama ei jäänud ka laenuturg, mis näitab vägagi tublisid kasvuprotsente. Laenukasvu arengutesse kiputakse eelmise majanduskriisi taustal vaatama pigem viltu. Ent võib-olla on tegu siiski positiivse nähtusega? 

Näeme laenamise suurenemist nii väikeste, keskmiste kui ka suurettevõtete hulgas, nii käibe- kui ka investeerimislaenudes. Ka eraklientide laenuportfell ja uusmüügi numbrid on selges kasvutrendis, see  puudutab nii kodulaenu, liisingut, väikelaenu kui ka krediitkaartide kasutust. Nii äri- kui ka eraklientide laenuportfelli kvaliteet on pikka aega olnud väga hea.

Ettevõtete raha läheb investeeringuteks

Turul liikuva vaba raha osakaal on suurenenud, ettevõtete hoiused, sh omafinantseeringuga panustamise võimekus on kasvanud. Pankade valmiduse taha laenu anda praegu kasv kindlasti ei jää, küsimus on pigem selles, kas on piisavalt ja korralikult ettevalmistatud projekte, mida finantseerimise abil toetada saaks. Viimasel ajal on siin toimunud areng paremuse poole ning eri sektorist saabuvate huvitavate projektide hulk on kasvanud. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest üle poole soovib investeerida, plaanib värvata uusi töötajaid ja ka suurendada eksporti. Suurettevõtete investeerimisaktiivsus on mõnevõrra tagasihoidlikum.

Ettevõtlus on sisenemas ajajärku, mil turud on oma toote või teenuse pakkujale lähemal kui kunagi varem, kohalikule turule keskendumise asemel soovitakse algusest peale sihtida järjest suuremaid turge. Lihtne see teekond kindlasti ei ole, kuid asjaolu, et sellise ambitsiooni peale üha rohkem mõeldakse, on tunnustust väärt. Pikaajalises perspektiivis soodustab see nii majandus- kui ka laenukasvu.

Kas eraisikud käituvad ratsionaalselt?

Erakliendi käitumine on kahetine: ühelt poolt näeme selget hoiuste kasvu, teiselt pool saadab seda laenamise, sh tarbimislaenude kasv. See trend on olnud pikaajaline. Eraisikud säästavad ja laenavad korraga. Võib öelda, et nad hoiavad oma teenitud raha ebakindlamaks ajaks, ja kasutavad samal ajal rohkem laenuraha, muu hulgas ka tarbimiseks. Laenukasvu soodustab seejuures suur tööhõive, palga ja tulude kasv. Eelmise kriisi õppetunni taustal võetakse laenu siiski kaalutletumalt ja ka pankade laenutingimused on konservatiivsemad.

Võrreldes Põhjamaadega, investeerivad eraisikud Eestis ja Baltikumis vähe ja ka praegu jääb eraisikute investeeringute kasv hoiuste kasvule alla. Inimeste investeerimisteadmiste suurendamine ja investeerimise järkjärguline harjutamine võiks Eesti finantsmaastikul olla oluliselt tähtsam teema.

Seni kuni laenukasv käib majanduskasvuga käsikäes, ei pidurda ega kiirenda seda ebamõistlikult, on kõik korras. Kui laenama hakatakse üksnes sellepärast, et laenuraha on odav, ja see suunatakse peamiselt tarbimisse, siis võib tekkida probleeme. Nii laenu võtvad eraisikud kui ka ettevõtted peaksid arvestama sellega, et odavat laenuraha ei pruugi jätkuda igavesti, ning laenu võttes oleks tark sellega, st intressimäärade võimaliku tõusuga, arvestada. Eriti tarbimisse suunatud laenude puhul tuleks küsida: kas asi ostetaks ka siis, kui laenuraha oleks kallim, ja kui, siis millistel tingimustel?

Praegune laenude kasv pigem järgib ja toetab majanduskasvu, aga laenukasv on ka piisavalt suur, et seda tähelepanelikult jälgida.

Hetkel kuum