Artikkel
  • Jaga lugu:

    Kuidas on lugu sinu vaimse vormiga?

    Helena LassFoto: Erakogu

    Vahest on aeg, et ettevõtted aitaksid oma töötajatel tuua välja nende parima vormi, suunates neid õppima oma sisemaailma juhtimist, küsib arst Helena Lass.

    Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni alusel on tervis täielik heaolu seisund, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Tervis on enamat kui haiguste puudumine. Seni lähenetakse vaimsele tervisele aga häirete ehk haiguste kaudu. Sageli öeldakse, et sa oled terve siis, kui sul pole läbipõlemist, ärevushäiret, depressiooni, mõnda psühhootilise häire alaliiki või muid psüühilise distressi seisundeid. Aga mis siis on vaimne vorm?
    Füüsilise tervise puhul on ennetamine aina olulisem. Soovitus toituda tervislikult või liikuda piisavalt ei ole ainult selleks, et haigusi ja häireid ära hoida. Selline tervist edendav suund keskendub elukvaliteedi ja heaolu tõusule, kus haiguste sageduse langus on vaadeldav kui positiivne kõrvaltoime.
    Samasugust vaadet on vaja vaimsele vormile. Vaimse vormi hoidmise vahendid kattuvad osaliselt füüsilise vormi saavutamise omadega, mõjutades otseselt aju tööd: tervislik toitumine, piisav liikumine ja korralik unerežiim. Lisaks on vaimse vormi puhul määrava tähtsusega just vaimsete ehk sisemaailma funktsioonide tundmaõppimine ja nende oskuslik suunamine.
    Eduks hädavajalik
    Kuna vaimsed funktsioonid annavad pidevalt sisendit ajurakkude aktiveerumiseks, kujundab iga inimene nende kaudu ise oma aju tööd ning muudab isegi aju struktuuri. Oma vaimsete funktsioonide suunamiseks vajalike oskuste puudumine on üks vaimse tervise häirete kujunemise peamisi põhjusi. Nende oskustega suudab inimene avada oma potentsiaali ja olla edukas: hästi keskenduda, olla tähelepanelik ja isemotiveeruv, taibata sagedamini, olla loominguline, avatud muutustele, mõelda, kui vaja, ja olla vait, kui vaja, tunda end emotsionaalselt kõigutamatuna jne. See on vaimse vormi pärusmaa.
    Olukorras, kus meile neid igapäevaselt vajalikke oskusi koolides ei õpetatud, tuleb see inimestel endale ise selgeks teha. Loomulikult määrab vaimne vorm otseselt iga inimese töö efektiivsuse ja seetõttu on tööandjal võita oma personali koolitamisest sama palju kui inimesel endal.
    Uuri vaimse vormi tugevust
    Vaatle, kas su vaimne vorm on püsib ka 10 või 15 aasta pärast. Selleks küsi endalt:
    Kui palju ja kui hästi sa magad?
    Kui head on sinu tähelepanu- ja keskendumisvõime? Kas su tähelepanu püsib valitud tööülesandel nii kaua, kui soovid?
    Milline on sinu emotsionaalne seisund – kui palju juhivad negatiivsed emotsioonid su elu ja valikuid (sh tööl)? Kas sul on oskuseid nende aktiveerumist proaktiivselt mõjutada?
    Kui sihipärased on su mõtted – kui palju ja sageli kanduvad need käsilolevast ülesandest või eesmärgist kõrvale?
    Millised on sinu sisemaailma juhtimise ehk intrapersonaalsed oskused? Millal sa viimati midagi oma sisemaailma juhtimiseks juurde õppisid? Kui hästi eristad sa näiteks mõtteid tunnetest? Kas sa tead, kuidas esile kutsuda taipamisi? Kas tead, kuidas leida seesmine motivatsioon?
    Kiire elutempo juures ei taipa me sageli, et õigete oskuste abil saaks me tulekahjusid ja tervisehädasid vältida. Vahest on aeg, et ettevõtted aitaksid oma töötajatel tuua välja nende parima potentsiaali, suunates neid omandama intrapersonaalseid oskusi? Just sealt leiab lahenduse kaua otsitud küsimusele: kuidas taastada initsiatiiv, kaasatus ja sära silmis, kui teed oma tööd.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Bercman hakkab Tallinna börsilt järjekordselt raha kaasama 20% uutest aktsiatest märgib juhatus
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tõnu Mertsina: kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv vähendavad nõudlust
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Föderaalreservi president: majanduslanguseni tuleb käia veel märkimisväärne tee
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA tänavune julgeolekuabi Eestile tõusis 140,5 miljoni dollarini
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.

Olulisemad lood

Lõuna-Eesti hotellifirma omanik: toetustega on mindud üle piiri
Praeguses energiakriisis kasvatab riigipoolne toetussüsteem abituid inimesi, usub Võrus Kubja hotell-loodusspaad majandav Aigar Pindmaa.
Praeguses energiakriisis kasvatab riigipoolne toetussüsteem abituid inimesi, usub Võrus Kubja hotell-loodusspaad majandav Aigar Pindmaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.