Kuidas on lugu sinu vaimse vormiga?

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni alusel on tervis täielik heaolu seisund, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Tervis on enamat kui haiguste puudumine. Seni lähenetakse vaimsele tervisele aga häirete ehk haiguste kaudu. Sageli öeldakse, et sa oled terve siis, kui sul pole läbipõlemist, ärevushäiret, depressiooni, mõnda psühhootilise häire alaliiki või muid psüühilise distressi seisundeid. Aga mis siis on vaimne vorm?

Füüsilise tervise puhul on ennetamine aina olulisem. Soovitus toituda tervislikult või liikuda piisavalt ei ole ainult selleks, et haigusi ja häireid ära hoida. Selline tervist edendav suund keskendub elukvaliteedi ja heaolu tõusule, kus haiguste sageduse langus on vaadeldav kui positiivne kõrvaltoime.

Samasugust vaadet on vaja vaimsele vormile. Vaimse vormi hoidmise vahendid kattuvad osaliselt füüsilise vormi saavutamise omadega, mõjutades otseselt aju tööd: tervislik toitumine, piisav liikumine ja korralik unerežiim. Lisaks on vaimse vormi puhul määrava tähtsusega just vaimsete ehk sisemaailma funktsioonide tundmaõppimine ja nende oskuslik suunamine.

Kuna vaimsed funktsioonid annavad pidevalt sisendit ajurakkude aktiveerumiseks, kujundab iga inimene nende kaudu ise oma aju tööd ning muudab isegi aju struktuuri. Oma vaimsete funktsioonide suunamiseks vajalike oskuste puudumine on üks vaimse tervise häirete kujunemise peamisi põhjusi. Nende oskustega suudab inimene avada oma potentsiaali ja olla edukas: hästi keskenduda, olla tähelepanelik ja isemotiveeruv, taibata sagedamini, olla loominguline, avatud muutustele, mõelda, kui vaja, ja olla vait, kui vaja, tunda end emotsionaalselt kõigutamatuna jne. See on vaimse vormi pärusmaa.

Olukorras, kus meile neid igapäevaselt vajalikke oskusi koolides ei õpetatud, tuleb see inimestel endale ise selgeks teha. Loomulikult määrab vaimne vorm otseselt iga inimese töö efektiivsuse ja seetõttu on tööandjal võita oma personali koolitamisest sama palju kui inimesel endal.

Vaatle, kas su vaimne vorm on püsib ka 10 või 15 aasta pärast. Selleks küsi endalt:

Kui palju ja kui hästi sa magad?

Kui head on sinu tähelepanu- ja keskendumisvõime? Kas su tähelepanu püsib valitud tööülesandel nii kaua, kui soovid?

Milline on sinu emotsionaalne seisund – kui palju juhivad negatiivsed emotsioonid su elu ja valikuid (sh tööl)? Kas sul on oskuseid nende aktiveerumist proaktiivselt mõjutada?

Kui sihipärased on su mõtted – kui palju ja sageli kanduvad need käsilolevast ülesandest või eesmärgist kõrvale?

Millised on sinu sisemaailma juhtimise ehk intrapersonaalsed oskused? Millal sa viimati midagi oma sisemaailma juhtimiseks juurde õppisid? Kui hästi eristad sa näiteks mõtteid tunnetest? Kas sa tead, kuidas esile kutsuda taipamisi? Kas tead, kuidas leida seesmine motivatsioon?

Kiire elutempo juures ei taipa me sageli, et õigete oskuste abil saaks me tulekahjusid ja tervisehädasid vältida. Vahest on aeg, et ettevõtted aitaksid oma töötajatel tuua välja nende parima potentsiaali, suunates neid omandama intrapersonaalseid oskusi? Just sealt leiab lahenduse kaua otsitud küsimusele: kuidas taastada initsiatiiv, kaasatus ja sära silmis, kui teed oma tööd.