Kõige tähtsam on noored ekraanide tagant päris ellu tegusid tegema saada, kirjutab tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
- Laps telefoniga Foto: PantherMedia/Scanpix
Eestil pole kunagi nii hästi läinud kui praegu, kuid heaolu uinutab ja seda ei saa nii väike rahvas nagu meie endale lubada. Mis on olnud Eesti edu võti? Hea haridus ja ettevõtlikkus. Oleme suutnud maailmale pakkuda väärt kirjandust, muusikat, isegi filmi. Selle kõige aluseks on olnud eestlaste ettevõtlikkus ja korralik haridus. Eesti inimene on aastasadu teadnud, kuidas asjad tegelikult käivad. Laps tuleb kooli saata, sellest saab kõik alguse.
Miks on vaja, et ettevõtjad ja tublid inimesed läheksid kooli oma kogemust jagama? Vastus on lihtne – selleks, et nakatada õpilasi ettevõtlikkuse pisikuga. See on seeme, mille külvamata jätmine tähendaks ikaldust meie ettevõtluses, see omakorda aga tähendaks vähem makse, mida ühiskonna hüvanguks kasutada, vähem võimalusi oma riigiga paremini toime tulla.
Et kogu elu Facebookis ja Tinderis istumise nahka ei läheks, tuleb noortele pakkuda teisi valikuid. Selleks tuleb ettevõtlikel inimestel ühendada jõud ja näidata oma kogemuse varal, et alternatiiv on olemas, olgu selleks siis õpilasfirmade käivitamine või väikeste summadega investeerimine börsil. Peamine küsimus ongi selles, kuidas saada noori ekraanide tagant päris ellu tegelikke, mitte virtuaalseid tegusid tegema. See on võimalik ettevõtjate isiklike eeskujude abil, näidates lisaks edulugudele ja õnnestumistele ka inimlikke nõrkusi ja läbikukkumisi. Ka see on osa ettevõtlusest.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
Ärid ostab ERGO kindlustus
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele