• Jaga lugu:

    Miks peab juhtima meeleolu?

    Hea meeleoluFoto: PantherMedia/Scanpix

    Edu tagavad õigetel hetkedel õige meeleoluga tehtud otsused, mille tagajärjed ei pruugi saabuda kohe, vaid väga pika aja pärast, kirjutab Technopolis Ülesmiste juht Gert Jostov.

    Seda, mis homne toob, ei tea keegi. Kuid me kõik saame erinevaid signaale, mis kujundavad arusaamise, mida tuleks teha täna, mida homme. Vastupidiselt üldisele arusaamale, et ettevõtja peamine käivitaja on ahnus, on selleks pigem mängulust. Luua midagi erakordset, püsivat ja meeldejäävat. Ettevõtja on nagu lavastaja, kes peab suutma näitlejad avada, panna mängima kogu hingest ja mängima teisega kokku.
    Ühest küljest võib tunduda, et Eesti mängibki kogu hingest. Rekordite löömise ajal on kõik need, kes ohte näevad, pigem tagurlased. Buumi ajal, ja ma julgen praegust aega eriti viimse paari kuu meelolude ja statistiliste numbrite põhjal nii nimetada, kaotavad kõik rahas istujad oma vara väärtust; teisest küljest jooksevad kõik väga ambitsioonikad kinni, sageli saatuslikult.
     
    Stockholmi kinnisvarahindade tõusule Eesti ettevõtja kaasa aidata või pidurit panna ei saa, kuid meid mõjutab sealne meelolu (ärikliima) väga palju. Rootsist vaadates tunduvad meie hinnad ikka väga madalad. Tulemuseks on rahavool Eestisse ning kohalik meeleolumuutus. Eesti on võimalus. Kordades suurem kui Rootsi. Kuid loomulikult ka risk. Kordades suurem kui Rootsi.
    Kes räägib turu üles, kes alla
    Börsimaaklerid suurtel turgudel teavad, kuidas asjatundjad, poliitikud, ametnikud ja ettevõtja saavad turu üles ja alla rääkida. Praegu toimub Eestis “turu ülesrääkimine”. Statistiliste numbrite põhjal ilmuvad ajalehtedes pealkirjad, et hinnad löövad rekordeid, ärikliima on väga hea. Mõni tagasihoidlikum ütleb, et päris laeni me veel jõudnud ei ole, kuid kõik need sõnumid innustavad võtma uusi riske, alustama uusi arendusi. Ja kohatu on väita, et see pole mõistlik. Kaval ja tark ettevõtja liigub alati koos turuga, trendiga kaasa.
    Tänasel majanduskasvul on kindlad vedurid, milleks minu meelest on usk Tallinnasse kui potentsiaalikasse ärikeskusesse. Sest uute korterite ehitamine meile äri juurde ei too. Kaubanduskeskused, bürood ja tehased aga küll.
    Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine on meile samuti väga kasulik olnud – kui mitte muul põhjusel, siis seetõttu, et me oleme olnud Euroopas tähelepanu all. Meie suhtes on kujunenud soosiv meeleolu. Järgmine kord tuleb selline võimalus alles 14 aasta pärast.
    Meie võimalus ei ole mitte majandustsüklite vältimine, vaid ettevõtjate ja otsustajate meelolu juhtimine nii, et me iseennast nurka ei mängi. Peale peaaegu kümmet aastat kurnavat seisakut peame nüüd lihtsalt kainelt oma riske hindama ja juhtima. Siis on võimalik majanduslangus pehmem ja tõus sujuvam.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
"Valge" ja "musta surma" hinnad rallivad
Suhkru ja kohvi - mida mõnikord ka valgeks ja mustaks surmaks kutsutakse - hinnad on Brasiilia öökülmade tõttu mitme aasta tipptasemele kihutanud.
Suhkru ja kohvi - mida mõnikord ka valgeks ja mustaks surmaks kutsutakse - hinnad on Brasiilia öökülmade tõttu mitme aasta tipptasemele kihutanud.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.