Börsiettevõtetel olgu erand
Börsiettevõtetele võiks maksuamet andmete avalikustamisel teha erandi, kirjutab Tallinna Börsi juht Kaarel Ots.
Olen nõus, et ettevõtete info kogumise ja avalikustamise kohustus, mida maksu- ja tolliamet talle seadusega ette nähtud korras täidab, jätab börsiettevõtted mõneti kehva olukorda. Selles seaduses võiks kohalduda börsiettevõtetele ja nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele ettevõtetele erisus, et maksuamet nende kohta sel kujul infot ei avalikustaks. Või kui avalikustab, siis alles pärast seda, kui börsiettevõtete vahearuannete avalikustamise aeg on möödunud.
Samas tuleb arvesse võtta, et maksu- ja tolliamet avalikustab Eesti ettevõtete kohta fragmenteeritult n-ö tooreid andmeid. Börsiettevõtted on üldjuhul kontsernid, millel on tütarettevõtted ja tihti tegevus ka väljaspool Eestist. Pole mõistlik eeldada, et nad suudavad oma tulemused nii kiiresti konsolideerida ja avalikustada.
Maksuamet avalikustab andmeid eraldiseisvalt kõigi Eestis asutatud (tütar)ettevõtete kohta. Börsiettevõtted koostavad ja avalikustavad konsolideeritud finantstulemuste aruanded ning enamasti on avaldatud andmed tegevusalade-segmentide kaupa.
Andmed täiesti teisel kujul
Oluline on rõhutada, et maksu- ja tolliamet avalikustab andmed ainult Eesti ettevõtete kohta. Paljude Eesti börsiettevõtete konsolideerimisgrupis on ettevõtteid ka väljastpoolt Eestit. See tähendab, et maksuameti andmed ei anna börsiettevõtte finantside kohta terviklikku ülevaadet. Maksuameti avalikustatud andmetest emitendi kohta õige tervikpildi saamiseks tuleks palju vaeva näha ning omada detailset ülevaadet ettevõtte struktuurist ja aruandluse põhimõtetest.
Lisaks on erinev ka see, et maksuamet avalikustab andmed kassapõhiselt. Näiteks aprillis 2017 avalikustatud 1. kvartali tulemused sisaldavad 2016. aasta detsembri ja 2017. aasta jaanuari ning veebruari andmeid. Börsiemitendi avalikustatud 1. kvartali aruanne sisaldab aga 2017. aasta jaanuari–märts tulemusi.
Siseteabe mõiste on defineeritud üleeuroopalises turukuritarvituse määruses ning selle nõuete täitmist kontrollib Eestis finantsinspektsioon. Emitent peab siseteavet avalikustama võimalikult kiiresti ja sellisel viisil, mis võimaldab avalikkusel seda täielikult, täpselt ja õigeaegselt hinnata.
Seda, kas tegemist on siseteabega, peab emitent ise jooksvalt ja järjepidevalt hindama.
