Artikkel
  • Jaga lugu:

    Kuidas valida presidenti?

    Jüri RaidlaFoto: Raul Mee

    Kuna presidendi tähtsus on suurem tema tegelikust rollist, ei tohi seda rolli devalveerida, kirjutab Ellex Raidla vanempartner Jüri Raidla.

    Vabariigi president sümboliseerib Eesti rahva jaoks midagi suuremat ja tähtsamat kui selle institutsiooni tegelik riigiõiguslik roll. Tehniliselt, ehk Eesti riigi toimimise seisukohast, võiks riigireformi käigus tänase presidendiinstitutsiooni ära kaotada, muutes seejuures mõne teise põhiseadusliku institutsiooni pädevust ja toimemehhanisme. Ometi ei saa ega tohi seda vähemalt lähemate inimpõlvkondade jooksul teha, sest riikluse jaoks on ühteviisi tähtsad nii tegelikkus kui ka näivus, rääkimata sümboolsusest.
    Kuidas siis peaksime tegutsema, et ei korduks aasta tagasi kirglikult, kuid põhiseaduse mõtte seisukohalt nadilt toimunud riigipea valimised?
    Kirglikkust oli vabariigi presidendiinstitutsiooni kujundamisel erakordselt palju ka 90ndate alguses, kehtiva põhiseaduse ettevalmistamise aegadel. Taas lõid kired samal teemal lõkkele viimaste presidendi valimiste aegu, kus poliitintriigide tõttu põhiseaduse tähenduses normaalne valimiste protsess läbi kukkus. Kasutati ära lünka seaduses, mitte põhiseaduses. Seetõttu on igati loogiline ka aasta tagasi lahvatanud soov presidendi valimiste korda põhjalikult revideerida.
    Tänu justiitsminister Urmas Reinsalu 4. oktoobri pöördumisele riigikogu esimehe poole on presidendi valimiskorra muutmine liikumas kirgede faasist pragmaatiliste arutelude faasi ning seda tuleb igati tervitada.
    Otse või riigikogus?
    Kuna presidendi tähtsus on suurem tema tegelikust rollist, tuleb olla eriti ettevaatlik, et seda tähtsust ei devalveeritaks. Valimiste läbikukutamine seaduslünkade ärakasutamise teel on selgelt põhiseaduse autoriteedile kindaviskamine. Põhiseaduslike institutsioonide devalveerimine poliitikute endi poolt on riigiõiguslikust vaatevinklist hukatuslik, sest selline toimimine aina süvendab rahva võõrandumist võimust ja vastupidi. Seetõttu pole ka mingit mõtet pärast eri esinduskogude valimisi hädaldada, et valimisaktiivsus on madal. Selle tingib peavoolu poliitiliselt korrektse retoorika sisutus ja hambutus ühelt poolt ja põhiseaduslike institutsioonide moodustamise ja toimimise diskrediteerimine teiselt poolt.
    Presidendi valimiskorralduse teemal on iseseisvuse taastamisest alates võidelnud kaks kontseptsiooni – parlamentaarne valimine ja rahva poolt otsevalimine. Põhiseaduse ettevalmistamise ajal olin presidendi otsevalimiste toetaja. President Lennart Meri viimase põhiseadusinitsiatiivi ettevalmistamise ajal aga muutsin meelt. Seda eeskätt riigiõiguslikel kaalutlustel, kuna otsevalimistel saadud presidendimandaat on disproportsionaalselt liiga tugev võrreldes põhiseaduses ette nähtud presidendi pädevuskataloogiga.
    Hoolimata minu või teiste üksikute inimeste meelemuutustest (Siim Kallas näiteks on asunud toetama presidendi otsevalimist), jääb tõsiasjaks, et suur osa rahvast soovib presidendi otsevalimisi. Ometi ei ole see aga kõige sobilikum versioon Eesti riigi parlamentaarse mudeli edendamiseks. Mida siis teha? Poliitikas on vastus sellisele küsimusele väga lihtne: tuleb leida poliitiliselt mõistuspärane ja õiguslikult talutav kompromiss. Hoopis raskem on aga seda lihtsat vastust ellu rakendada.
    Lepitav kesktee
    Tundub, et minister Reinsalu 4. oktoobri initsiatiivis on leitud selline kompromiss, kus presidendi valimine antakse algusest lõpuni valimiskogu pädevusse. Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest. Selline samm peaks omakorda veidi lepitama presidendi valimiste parlamentaarset ja otsevalimiste koolkonda. Igati tervitatav on ka valimiste protseduuri reguleerimine selliselt, et valimiste viimane voor lihtsalt peab lõppema presidendi äravalimisega ning möödunud aastal Estonias etendatud komejant  enam ei korduks.
    Küll aga tuleks oluliselt muuta valimiskogu koosseisu kujundamise kontseptsiooni. Reinsalu initsiatiivi kohaselt koosneks valimiskogu 101 riigikogu liikmest ja 422 kohaliku omavalitsuse esindajast. Pole teada, kas sellise proportsiooni väljapakkumine oli kuidagi seotud tollal lähenevate kohalike valimistega. Loodan, et mitte. Igal juhul ei ole paslik ka uue valimissüsteemi kujundamisel liigselt eemalduda põhiseaduse mõttest, et presidendi peaks ära valima riigikogu.
    Selleks, et eemaldumine parlamentaarsest kontseptsioonist ei oleks liiga drastiline, peaks valimiskogu koosnema 101 riigikogu liikmest ja 100 kohalike omavalitsuste esindajast, see tähendab, et valimiskogus peaks sümboolne enamus kuuluma parlamendile. Kui riigireformi käigus vähendatakse riigikogu liikmete arvu, tuleb ka valimiskogu liikmete arvu vähendada selliselt, et riigikogu liikmetele oleks valimiskogus tagatud üheliikmeline enamus. Tegemist ei ole poliittehnoloogilise võttega, tegemist on poliitilise ja riigiõigusliku signaaliga parlamentaarsest juhtrollist presidendi valimisel.
    Teine aspekt, mis vajaks teistsugust lahendust, on kohalike omavalitsuste esindajate esinduskvootide määratlemine. Reinsalu initsiatiivi kohaselt on suurlinnadel valimiskogus 20 või 30 esindajat, samas kui kõige väiksematel on neid ainult 2. President peab olema kogu rahva president, ta peab olema võrdselt nii Kihnu kui Tallinna president.
    Seetõttu ei ole millegagi õigustatud suurlinnadele ja teistele suurematele omavalitsuste drastiliselt suurema hulga valijameeste arvu andmine. Lähtudes 100 kohalike omavalitsuste valijamehest, tuleks esmalt anda igale kohalikule omavalitsusele üks valijamehe koht ning seejärel ülejäänud kohad ära jagada suuremate omavalitsuste vahel. Seegi oleks kompromislik lahendus, kus omavalitsuste suurust võetakse küll teatavas ulatuses arvesse, kuid mitte domineerivalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.