Väikeaktsionär juhatuse liikme vastu
Vähemusaktsionäride õigused on Eestis nõrgalt kaitstud ning vajavad oluliselt täiendamist, leiavad advokaadid Jaanus Mody ja Kalev Saare (pildil).
Täna kehtivad seadused lähtuvad eeldusest, et nii enamus- kui vähemusosaluste omanikud täidavad oma kohustusi ja kasutavad oma õigusi heauskselt. See tähendab muu hulgas, et enamus ei anna juhtorganitele vähemuse huve kahjustavaid juhiseid, järgib seadusega kehtestatud hääleõiguse piiranguid ning ei alluta ühingu huve oma isiklikele huvidele.
Tegelik elu on pahatihti aga neist eeldustest erinev. Nii enamusaktsionärid kui nendele allutatud juhtorganite liikmed kasutavad sageli oma positsiooni ühingu huvide vastaselt. Vähemusele on seadusega tagatud küll mitmed kaitseabinõud, kuid nende rakendamine ei ole senini olnud efektiivne.
Eesti kehtiv õigus erinevalt Saksa õigusest ei võimalda vähemusel ühelgi viisil panna ise maksma ühingu nõuet oma kohustusi rikkunud juhtorgani liikmete vastu. Vähemusaktsionäridel, kellele kuulub 10% kapitalist, on võimalik nõuda kohtu kaudu üksnes nõukogu liikme tagasikutsumist. Kohustusi rikkunud juhatuse liikmete tagasikutsumist vähemusaktsionärid nõuda ei saa.
Kohustusi rikkunud juhtorgani liikmete vastu kahjunõuete maksmapanek eeldab kõrgema organi otsust. Sellekohase üldkoosoleku otsuseni jõudmine olukorras, kus enamus seda ei toeta, ei ole Eestis võimalik.
Kuigi kvalifitseeritud vähemusele kuulub nii koosolekute kokkukutsumise nõudeõigus kui ka õigus täiendada päevakorda ja esitada omapoolseid eelnõusid, siis juhul, kui enamuse kontrollitav juhtorgan paneb otsuste eelnõud hääletusele ja protokollib oma suva järgi, jääb vähemuse ainsaks võimaluseks vaidlustada otsus kohtu kaudu. Sama olukord on siis, kui enamuse poolt valitud koosoleku läbiviijad otsustavad eirata teisi neile seadusega pandud nõudeid või kohustusi.
Kohtus keeruline tõendada
See tähendab, et enamuse kuritarvituste korral on vähemusel võimalik heal juhul küll vabaneda ühingu huve kahjustavast otsusest, kuid puudub võimalus jõuda otsuseni, mis tulnuks teha või protokolli kanda. Vähemuse ainsaks võimaluseks oma isiklike huvide kaitseks on kahjunõude esitamine, kuid selle maksmapanek eeldab suurt tõendamiskoormise kandmist. Kui enamus kuritarvitab oma positsiooni, muutub nii ühingu kui ka vähemuse kaitse ebaefektiivseks ning lõpuni teostamatuks.
Seetõttu tuleks kaaluda vähemusaktsionäride abinõude täiendamist selliselt, et neil oleks võimalik nõuda ka juhatuse liikmete tagasikutsumist kohtu kaudu, samuti saavutada ühingu huvides vajalik otsus juhul, kui enamus kuritarvitab oma hääleõigust. Samuti tuleks kaaluda vähemusele kohtu loal piiratud juhtudel õiguse andmist ühingu huvides olevate nõuete maksmapanekuks enda nimel. Tagatud peab olema võimalus tõkestada efektiivselt enamusaktsionäride kuritarvitused.
