Käsud-keelud ei aita joomise vastu

Nii on tervist kahjustavate tegevustega võitlemisel, olgu selleks siis alkoholi või tubaka tarbimine, kasutatud sarnaselt Soomega liigset riigipoolset suunamist ning käskude ja keeldude rakendamist. Kui Soome on paternalismi suurust mõõtva Euroopa majandusteadlaste koostavas NannyState indeksi kohaselt oma sekkumisega lausa esimesel kohal ning kuulub punasesse kõige vähem vabade riikide kategoorisse, siis Eesti liigitatakse kategooria võrra paremasse, vähem vabade riikide hulka.

Sarnane poliitika

Nii Soomet kui Eestit iseloomustavad alkohoolsete jookide kõrged aktsiisid ning lisaks kehtivad Soomes ranged piirangud alkoholi- ja tubakatoodete reklaamimisele, riigi käes on valdkonna monopol, kehtib suhkrumaks. Samas toovad indeksi koostajad välja, et kui Soome on oma patupoliitikas muutumas liberaalsemaks, siis Eestis on vastupidi, poliitika liigub Soomes seni tehtu eeskujul karmistamise ja suurema suunamise suunas.

Juba Euroopa keskmisest niigi kõrgemaid alkoholiaktsiise plaanitakse Eestis tõsta ka tulevikus, samuti karmistatakse reegleid patutoodete reklaamimisele, et sotsiaalreklaamid paremini välja paistaks. Veel on Eesti töö- ja terviseministril plaanis patutoodete peitmine tarbija silme alt.

Euronews toob viimase WHO raporti põhjal välja, et kui kogu alkoholitarbimine konverteerida pooleliitristesse õllekogustesse, joovad soomlased aastas 545 ning eestlased 640 kannu. Ilmselt on põhjanaabrite väiksem alkoholitarbimine üheks teguriks, mis julgustab valitsust praegust alkoholipoliitikat ajama. Jäetakse aga tähelepanuta, et alkoholitarbimine Eestis kahanes juba enne viimase valitsuse poliitikat.

Saab ka teisiti

Seda, et alkoholitarbimise vähenemiseni on võimalik jõuda ka ilma paternalistlike meetmeta, tõendavad NannyState indeksi põhjal Holland, Luksemburg, Austria, Saksamaa ja Itaalia. Kõik need riigid kuuluvad suunavate meetmete olemasolu poolest Euroopa kõige vabamate hulka. Seejuures tarbitakse Hollandis alkoholi vähem kui Eestis ja Soomes, ehk aastas keskmiselt 435 kannu inimese kohta. Luksemburgis tarbitakse aga pea sama palju kui paternalistlikus Soomes ning vähem kui Eestis – konverteerituna 555 õllekannu aastas. Austria, Saksamaa ja Itaalia puhul on alkoholitarbimine vastavalt 530; 570 ja 380 kannu inimese kohta.

See näitab selgelt, et mõistlikuma alkoholitarbimiseni ei pea jõudma inimestes protesti tekitavate käskude ja keeldudega, vaid pigem on eesmärk võimalik saavutada ka liberaalse alkoholikultuuri arendamisega. Nii on Saksamaal Euroopa ühed madalamad alkoholiaktsiisid ning selle reklaamimine on igal ajal ja igas kohas lubatud.

Siinkohal tuleb tunnustada Leedut, kes peatas järgmise aasta aktsiisitõusu. Seda hoolimata faktist, et nende alkoholitarbimine on Euroopa suurim – 910 kannu aastas inimese kohta. Ka Eesti võiks oma eeskujude valiku paremini läbi mõelda.