Miks nad eesti keelt õpivad?

Enamik õpib eesti keelt sellepärast, et on vaja. Mõnel on vaja paberit eksami sooritamise kohta, seda nõuab keeleinspektsioon või firma juhtkond; tahetakse saada kodakondsust või pikaaegset elamisluba. Paljud tunnevad ise vajadust, et oskaks klientide ja kolleegidega vabalt suhelda ning et oma nimel firmast välja saadetav kiri oleks korrektne ilma eestlasest kolleegi kontrollimiseta.

Eesti keelt on vaja nii töökoha säilitamiseks kui ka karjääri tegemiseks. Värskelt läbitud keelekursus või eksam CVs näitab huvi ja õppimisvõimet. Tihti selgub hirmude või laiskuse pärast õppimist edasi lükanule, et õppimine täiskasvanueas võib olla nauditav protsess, mida ei pea kartma. Õpetaja ei ole enam kardetud pedagoog, vaid partner keeleoskuse omandamisel. Kui õppimisest on saanud harjumus ja vajadus, ületatud on hirmud (õpetaja ei hammusta) ja nähakse tulemust, siis võetakse järjest mitu kursust.

Õppijat julgustab see, kui tööandja märkab vajadust ja pakub ise võimalust õppida keelt töökohas ja töö ajal, maksab kursuse eest (kasvõi osaliselt) või võimaldab tööl käia sellise graafiku alusel, et töötaja saab osaleda võimalikult paljudes tundides. Õpetajad ja müüjad õpivad eesti keelt enamasti tööandja poolt organiseeritud kursustel. Huvi on vastastikune: tööandja on huvitatud, et töötaja vastaks kvalifikatsiooninõuetele, ja töötaja soovib säilitada oma töökohta. Mitmetes IT-firmades, kus töökeeleks on inglise keel, on eesti keele õppimise võimalus loomulik osa töötaja motivatsioonipaketist/ integreerimisprotsessist: töötajad saavad ühineda sobiva taseme grupiga siis, kui on ise selleks valmis.

Sest on huvitav

Aastaks-kaheks ühest riigist teise roteeruva firmajuhi või tippspetsialisti motiiv on huvi keele ja kultuuri vastu, harjumus end vaimselt vormis hoida, võimalus jõuda oma töötajatele lähemale. Sekretäri öeldud “Me ei saa enam omavahel eesti keeles millestki rääkida, ülemus saab juba kõigest aru” ei ole mõeldud mitte kaebamise, vaid komplimendina.

Tihti pole eesti keelt vaja tööl, vaid põhjused on perekondlikud, näiteks kui kollektiiv/meeskond on rahvusvaheline või venekeelne ja klientidega suhelda ei ole vaja. On ebamugav, kui eesti suguvõsa istub ümber peolaua ja ainus, kellele tuleb kõike tõlkida, on välismaalasest väimees. Võib ka juhtuda, et omavahele jäädes ühist keelt polegi, sest äi ja ämm käisid koolis ajal, mil ainus võõrkeel oli vene keel. Mõni aasta hiljem räägib kakskeelne laps oma sõprade või teise vanemaga eesti keeles, vaja on osaleda lapsevanemate koosolekul ja tekib uus huvi või vajadus. Mõnikord on motivaatoriks teiste edulood – uus tuttav on ainult mõned kuud Eestis elanud ja juba räägib eesti keeles! Mina olen terve elu siin ja ikka ei oska.

Õppijate motivatsiooni mõjutavatest teguritest on olulisemad sisemine valmisolek, tasuta või taskukohase hinnaga kursused, õppimisvõimalus sobival ajal, tuttavate kogemus, karjäärivõimalus. Täiskasvanud õppijale meeldivad kaasaegsus, grupi vajadustele kohandatud programm, süsteemsus, õppimine õpitavas keeles, ekskursioonid, uudised, mängud ja huumor.

Autor: Ly Leedu