Füüsilise kulla kõrge hind on kuulujutt

18. detsember 2017, 15:08
Tavidi nõukogu liige Meelis Atonen.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171218/OPINION/171219704/AR/0/AR-171219704.jpg

Füüsilise kullaga kauplemine ei ole sugugi nii kallis, kui investor Toomas arvab, kirjutab AS Tavid nõukogu liige Meelis Atonen.

Viimasel paaril nädalal on mitmed inimesed mulle rääkinud Äripäeva Investor Toomase arusaamadest investeerimisest füüsilisse kulda. 29. novembril ajalehes Äripäev ilmunud loos on mitu väidet, millele soovin vastata.

Investor Toomas väidab, et füüsilise kulla eest peab maksma tunduvalt kõrgemat hinda kui maailmaturul, olenevalt kogusest olevat hind umbes 4-10% kõrgem, pisemate koguste puhul aga ka paarkümmend protsenti. Füüsilise kullaga kauplemisel on kõige olulisem hinnata toodete ostu- ja müügihinna vahet ehk spread'i, sest just see on investorile reaalne kulu füüsilise kullaga kauplemisel.

Kui vaadata Põhjamaade suurima füüsilise kulla müüja Tavid AS kodulehekülge, siis on näha, et tuntumate investeerimiskulla toodete spread'id on neid üksikult ostes umbes 2,8-4%. Kui osta münte või plaate suuremas koguses, siis spread väheneb ja ulatub keskmiselt 2-2,5%-ni. 

Kui huvi oleks investeerida kulda näiteks paarisaja euro kaupa, siis on valikus väikesed ajaloolised mündid ja nendegi spread jääb ühe mündi soetamise korral 4-5% vahele. Kust küll leiab investor Toomas oma meeletud hinnad ja kulud?

Loomulikult ei sobi iga kuldtoode investeerimiseks, nii ei sobi selleks ka väga väikesed plaadid või kaasaegsed väiksemad mündid. Need on mõeldud kingitusteks, aga kingitusi ja investeerimistooteid ei peaks  investeerimishuvilistele kirjutades kindlasti segi ajama.

Artiklis väidetakse, et kulla pikaajaline reaaltootlus on olnud üsna vilets. Loomulikult võib sõna "pikaajaline" erinevalt tõlgendada, aga viimase kümne aastaga on kulla hind kasvanud 552 eurolt 1056 euroni untsilt. Sel sajandil on kulla hind kasvanud aastas keskmiselt 9%. Kas see on madal tootlikkus, on kindlasti hinnangu ja ootuste küsimus. Pensionifondidega kõrvutades ikka väga hea tootlikkus. Tõsi, peale 2012. aasta Mario Draghi euro päästeaktsiooni langes kulla hind pisut enam kui aastaga 40%, kuid on seejärel taas ülespoole liikunud.

Investor Toomas teatab artikli lõpetuseks, et ta ise kulda investeerinud ei ole. Seetõttu on tema kirjutatus leiduvad eksitused arusaadavad. Aga enne teistele õpetussõnade jagamist tasuks endale asi siiski selgeks teha või ala asjatundjatelt nõu küsida, meie pakume konsultatsioone tasuta.

Investor Toomase kommentaar:

Kirjutasin oma loos, et „füüsilise kulla eest peab maksma tunduvalt rohkem kui maailmaturul. Olenevalt kogusest on hind umbes 4-10 protsenti kõrgem. Pisemate koguste puhul võib hinnalisand olla ka mitukümmend protsenti“.

Seda pidas autor eksitavaks väiteks ja tõi välja, et mitme Tavidi toote spreadi ehk ostu- ja müügihinna vahe on väiksem kui 4 protsenti. Tal on õigus, füüsilisse kulda raha paigutanud inimese jaoks on spread tähtis ja seda teemat oleksin pidanud ehk rohkem puudutama, aga mina rääkisin eelkõige füüsilise kulla hindade ja maailmaturuhindade vahest.

Miks ma just sellise võrdluse tõin? Kui inimene kaalub, kas osta füüsilist või nii-öelda virtuaalset kulda, siis on see hinnavahe väga tähtis. Niinimetatud virtuaalse kulla puhul on tasud väga madalad ja selle tõttu saab aluseks võtta maailmaturu hinna. Virtuaalset kulda saab sama raha eest lihtsalt rohkem kui füüsilist kulda. Tõsi, sel on ka mõned väga olulised puudused, millel praegu pikemalt ei peatu.

Enamus kullatooteid on rohkem kui 4 protsenti kallimad kui maailmaturuhind. Näiteks Euroopa ühe tuntuma kuldmündi Austrian Philharmonicu spread (ettevõtte enda ostu- ja müügihinna vahe) on Tavidis tõesti 3 protsenti, aga maailmaturu hinnaga võrreldes on Tavidi müügihind 4,4 protsenti kõrgem. Mis puutub 10protsendilisse hinnavahesse, siis on hulk väiksemaid münte, millel on maailmaturuhinnaga võrreldes suuremad käärid. Ja need pole sugugi alati alajaotuse „kingitused“ all.

Pikaajalise reaaltootluse all pidasin tõepoolest silmas väga pikka vaadet läbi mitme sajandi, mil globaalselt hajutatud aktsiaportfelli on teised varaklassid varju jätnud. See selleks. Kullavastane ma kindlasti ei ole. Osa portfellist kullas hoida tundub minu jaoks teatud juhul täiesti mõistlik ning kullal on mitmeid olulisi plusse. Neist on Äripäev varem ka kirjutanud.

Sestap soovitan kindlasti kõigil huvilistel kõnealustel konsultatsioonidel käia ja mine tea, vahest astun pühade paiku tõepoolest isegi läbi. Läinud aastal oli kulda investeerimisest ka minunimelisel konverentsil põhjalikult juttu ning pean selles vallas teadlikkuse tõstmist oluliseks.

Mis puudutab seda, et ma ise seni veel kulda investeerinud pole, siis see vastab tõele. Küll on nii füüsilisse kui virtuaalsesse kulda investeerimise kogemus olemas osal minu taustajõududest, olen popi väärtmetalli käekäiku viimased 16 aastat silmanurgast jälginud ning Eesti parimate asjatundjategagi nõu pidanud. Sellest ka julgus õpetussõnu jagada!

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. December 2017, 15:08

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing