Aeg on valmistuda jääaja lõpuks

Üks jääaeg hakkab läbi saama. Poolused vabanevad jääkilbist ning sellesse aheldatud vesi tõstab ookeani pinna taas normaalsele tasemele. Ees ootab sooja ja niiske kliimaga viljakas ajastu, mis võib kesta miljoneid aastaid. Inimkonnale tekitab see muutus lühemas perspektiivis probleeme, kuna üle ujutatakse tihedalt asustatud rannikualad ning senised viljakad piirkonnad kõrbestuvad. Õigupoolest on juba vallandunud teine suur rahvasteränne, mis peagi ületab eelmise nii mastaabi kui ka vägivalla poolest.

Õnneks asub Eesti piirkonnas, mis võib kliima soojenemisest ka võita. Vegetatsiooniperioodi pikenemine mõjub positiivselt põllumajandusele ja metsandusele. Leebemad talved võimaldavad kasvatada paremaid sorte, mis seni siinmail külma tõttu võimatu oli. Lisaks hakkab vähem energiat kuluma kütmisele. Paraku teadsid juba vanad roomlased, et ubi mel, ibi fel. Emake loodus pakub lisaks hüvedele ka probleeme, millest tõsisemat tähelepanu nõuavad merepinna tõus, uute patogeenide sissetung, liigniiskus ja immigratsioon.

Soojenemist peatada ei saa

Immigratsiooni puhul ei tohi lähtuda humanismist, vaid puhtalt pragmaatilistest kaalutlustest. Me ei pea vastu võtma inimesi, kes vajaksid meie abi, sest neid hakkab olema väga palju, liiga palju. Pigem tulgu need, kes oma osavate käte ja targa peaga suudaksid ise omale parema tuleviku kindlustada. Et selektsioon toimiks, peab Eesti vähendama tööealisele elanikkonnale mõeldud sotsiaaltoetusi. See võib küll regulaarselt korduvate majanduskriiside ajal sundida töötuid emigreeruma jõukamatesse riikidesse tööd otsima, kust neid on hiljem väga raske tagasi meelitada. Kuid siinkohal on valitsusel võimalik kasutada suuri kuivendus- ja maaparandustöid hoovana majanduse elavdamiseks kriisi ning jahutamiseks buumi ajal. Majanduse ülekuumenemise ohu korral saaks need tööd konserveerida, tööpuuduse suurenemisel aga taas käivitada. Töötu abiraha asemel töö pakkumine on igal juhul parem, kuna nõnda säilivad inimestel usk endasse, väärikus ja ka tööharjumus. Ainsaks probleemiks riiklike tellimustega tööjõuturu stabiliseerimisel võib kujuneda asjaolu, et poliitikud kipuvad mõtlema valimis-, mitte majandustsüklite kaupa. Loodetavasti on see ravitav.

Kokkuvõtteks sobiks parafraseerida lõiku "Manifestist kõigile Eestimaa rahvastele". Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, mil sinust endast sõltub, kas kasutad ära kliima soojenemisest tulenevad võimalused või tembeldad need ületamatuteks probleemideks ning jääd passiivselt konutades oma saatust ootama.

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.