Taavi Simson • 15. jaanuar • 2 min
Jaga lugu:

Igast koolist elukutse kaasa

Taavi Simson
Taavi Simson  Foto: Erakogu

Iga kooli lõpetaja võiks haridusasutusest kaasa saada vähemalt ühe elukutse, kirjutab TTÜ nooremteadur Taavi Simson (Vabaerakond).

Töötlevas tööstuses on suur tööjõupuudus. Seda ei suuda korvata ka välistööjõud, millele on ranged kvoodid seatud. Paralleelselt sellega eksisteerib ka tööpuudus, mis tähendab, et ühelt poolt jääb puudu oskustega tööjõust, teiselt poolt ei leia inimesed erialast tööd. Mõnigi kord ei ole omandatud eriala kasulik ei inimesele endale ega ka riigile, kellele läheb kaduma nii inimene ise kui ka temale kulutatud haridusressurss. Sellepärast tuleks vähendada teoreetilise ja suurendada praktilise hariduse rolli.

Selleks on kaks teed. Üks võimalus on suunata rohkem inimesi kutsehariduse juurde ja luua vähem gümnaasiumikohti, teine variant on anda praktilist haridust ka gümnaasiumis. Viimane tähendab seda, et tekivad juurde täiendavad valikained, millest õpilane on kohustatud välja valima ühe. Selle valikaine raames omandataksegi kutse või vähemalt selle algtõed.

Pole tähtis, kas lõpetajast saab CNC-pingi operaator, elektrik, juuksur või kondiiter. Oluline on, et keskharidusega saadakse kaasa kutse, mille abil leiba teenida (või oma ettevõte luua) juhul, kui edasine haridustee peaks ebaõnnestuma või pole huvi seda jätkata. Tähtis on, et meetme rakendamisel ei kasvaks õppekoormus gümnaasiumites, sest see on juba niigi suur. Võimalused tuleks leida olemasolevate ainete arvel. Arvestades valikainete praegust osakaalu ei tohiks see probleemiks osutuda.

Selline lähenemine peaks aitama leevendada tööturu olukorda. Samuti aitab see noori endid, kui neil on peale teoreetilise hariduse oskusi, millega on end võimalik ära elatada. Pealegi võib sellest igapäevaelus abi olla: on ju hea, kui ei pea näiteks torumeest või elektrikut kutsuma. Mõningal määral aitab see ka ülikoole, eriti insenerierialadel. Insener, kes on metallitööd teinud või on ise pingi taga olnud, näeb pilti palju terviklikumalt ja oskab oma tööd palju paremini. Üksnes teoreetilistele teadmistele toetuv inimene on aga palju keerulisemas olukorras.

Kindlasti ei ole sellise meetme elluviimine odav, sest õppeklassid tahavad sisustamist. Üks võimalus on teha koostööd kutsekoolidega, kui on mõni läheduses. Teine variant aga paluda klasside sisustamisel abi ettevõtetelt, eriti nendelt, kes oskustööjõudu vajavad ja on huvitatud konkreetse kutse esindajatest.

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt