- OMX Baltic0,16%302,14
- OMX Riga−0,25%892,9
- OMX Tallinn0,00%2 066,58
- OMX Vilnius0,22%1 197,53
- S&P 5000,52%6 173,07
- DOW 301%43 819,27
- Nasdaq 0,52%20 273,46
- FTSE 1000,72%8 798,91
- Nikkei 2251,43%40 150,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,15
- OMX Baltic0,16%302,14
- OMX Riga−0,25%892,9
- OMX Tallinn0,00%2 066,58
- OMX Vilnius0,22%1 197,53
- S&P 5000,52%6 173,07
- DOW 301%43 819,27
- Nasdaq 0,52%20 273,46
- FTSE 1000,72%8 798,91
- Nikkei 2251,43%40 150,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veetariifide vaidlus võib veel üllatada
Kuigi Tallinna Vee ja konkurentsiameti pikaleveninud vaidlus sai möödunud aasta lõpul riigikohtus lahenduse, ei pruugi rahvusvaheline kohus sugugi samale lõpptulemusele jõuda, kirjutab advokaadibüroo Magnusson advokaat Kristiina Rebane.
Tallinna Vesi ASi ja konkurentsiameti tariifivaidlus on siseriiklikus kohtusüsteemis jõudnud lahendini. Riigikohtu 12. detsembri otsuse kohaselt on konkurentsiameti 2011. aasta otsus ja ettekirjutus valdavas osas õiguspärane ja kuulub täitmisele.
Tegelik probleem, mille üle ligikaudu on seitse aastat väga põhimõttelist vaidlust peetud, on küsimus sellest, kuidas kujuneb õiglane vee hind kaubaturul, kus puudub konkurents. Tallinna Vesi on loomulik monopol, veetaristu eripärast lähtuvalt ei ole ühelgi teisel ettevõttel mõistlik luua alternatiivset taristut. Samuti ei ole mõeldav mitme ettevõtte poolt samal taristul opereerimine. Konkurentsiameti roll ühisveevärgi, kaugkütte ning elektri ja maagaasi võrguteenuste hinna kooskõlastamisel seisneb turuosaliste positsioonide tasakaalustamises.
Üks osa vaidlusest keskendus vee-ettevõtte poolt konkurentsiameti valitud lähenemise (valemi ja selle sisendite) kritiseerimisele ja alternatiivse valemi väljapakkumisele. Kohtu roll taolise vaidluse puhul on kontrollida, kas konkurentsiamet on jäänud talle antud kaalutlusruumi piiridesse. Kohus ei saa anda hinnangut, kas mõni muu lahendus (valem) oleks sobilikum. Riigikohus kontrollis juhendi ja selle alusel tehtud otsuse kooskõla diskretsiooni ulatuse ja piiridega ega leidnud vastuolu.
Lõpuks maksab ikka tarbija
Samas näitab nii kõnealune vaidlus kui ka minevikus peetud kaugkütte sektori ettevõtete vaidlused konkurentsiametiga, et ettevõte peab iga investeeringu valikut põhjendama ja amet ei pruugi ettevõtte valikuga sugugi nõus olla. Praeguse süsteemi puhul on ettevõte investeerimise hetkel justkui ruletilaua taga – võib minna õnneks, aga kui ei lähe, seisab ees mitu aastat kohtuuste kulutamist. Tarbija võib lühiajaliselt teenuse hinnas võita, kuid nagu elektri jaotusvõrgu teenustasu puhul juhtus, maksab tarbija lõpuks ikka kõik kulud kinni.
Seega ühest küljest on riigikohus riigi ja konkurentsiameti tegevuse õiguspäraseks tunnistanud ja leidnud, et erastamisleping ei ole keskvalitsusele ega konkurentsiametile siduv. Riigi ja kohaliku omavalitsuse eristamine on siseriiklikult arusaadav ja õiguslikult adekvaatne.
Samu küsimusi kaalub ka rahvusvaheline vahekohus, mille kolmest kohtunikust kaks on Eesti ja kogu Mandri-Euroopa õigusruumiga võrreldes sootuks teistsugusest nn common law õigusruumist.
Eemalt vaadates on keskvalitsus ja kohalik omavalitsus ühe Eesti riigi kaks, seotud osa, mistõttu ei pruugi vahekohtunike jaoks küsimus sellest, kas riik andis teatud tüüpi lubaduse, anda samasugust tulemust kui möödunud aasta lõpus riigile pühadekingitusena tulnud riigikohtu otsus.
Seotud lood
Enimloetud
3
4
“Ta oli lihtne saak Reformierakonnale”
5
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Viimased uudised
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Ta oli lihtne saak Reformierakonnale”
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele