Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti edu – helesinine rahvuslus

    Kristjan Oad

    Et tegutseda edukalt, peab kõigepealt olema pilt iseendast selge. Edukas Eesti saab olla ainult selge enesepildiga Eesti.

    Rahva sisemisest soovist oleme põhiseaduse järgi rahvusriik. Eesti riik on vahend, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aja. Aga milleks? Miks on eesti rahvust, keelt ja kultuuri läbi aja vaja? Kui see küsimus ei saa rahulikku ja mõistuspärast vastust, ähvardab rahvuslus muutuda ajapikku radikaalide ja fanaatikute pärusmaaks. Kui miski lihtsalt on, siis järgmiseks ei tohi selles enam kahelda, veel samm edasi on see mõnede silmis ainuõige ja kõik muu tuleb hävitada. Natsionalistlik äärmuslus on sama jube kui religioosne. Euroopa on viimase saja aasta jooksul kannatanud mõlema all.
    Eesti identiteedil on oht olla surmaheitluse pidaja, kannataja ja vimmakandja identiteet. On oht defineerida end negatiivse ja vastandava, mitte positiivse ja loova kaudu. See oleks Sinimägede, küüditamiste ja rassismi rahvuslus. Vaenlase, ohu ja trauma rahvuslus. Vihase võitluse, aga küllalt vähese iseenda rahvuslus. Sünge, tumesinine rahvuslus. Seda leidub murettekitavalt palju.
    Võiks arvata, et keelelis-kultuuriline identiteet, mida tänapäeval nimetame rahvustundeks, on meile intuitiivselt oluline, sest aitab hoida inimkonda vajalikult mitmekesisena. Esmane tasand on eri keeltes mõtlemise väärtus iseenesest. Meie ja soomlased, kel pole grammatilist tulevikuvormi, olevat paremad säästjad, sest meie jaoks tulevik ongi juba olevik. Sakslased kipuvad võtma jälle vähem laenu, sest saksa keeles tähendab sama sõna nii võlga kui ka süüd.
    Teine ja võib-olla olulisemgi tasand, kuidas keelte ja kultuuride paljusus viib inimkonda edasi, on tekkiv paljudes laborites katsetamise – või paljudesse idufirmadesse investeerimise – olukord. Kui iga rahvas, moodustades oma keele põhises sisesuhtlussfääris natuke nagu omaette maailma, nuputab oma eripärases olukorras ise, kuidas midagi paremini teha, siis puhtstatistiliselt on heureka-hetkede tõenäosus suurem. Kui eestlased oleks 19. sajandil saksastunud või venestunud, poleks ilmselt loodud ega taastatud Eesti Vabariiki ning poleks tekkinud olukorda, mis kinkis maailmale X-tee ja tõestas, et e-demokraatia on võimalik.
    Tervislik mitmekesisus
    Samal ajal on tervislik paras mitmekesisus. Uuringud kinnitavad ühtlasi, et liiga kirjus seltskonnas on raske tekkima usaldus, mis omakorda halvab organisatsiooni tegevuse. Ajalugu on täis näiteid, kus võõrapärane oli mõistmatu, mõistmatu tekitas hirmu, hirm viha ja vägivalda. On suurepärane, et esimest korda ajaloos on meil inglise keele näol kujunemas sisuliselt kogu inimkonna ühine suhtluskeel. Me kasutame seda kehvasti, räägime igaüks oma keelt inglise sõnadega. Aga saame räägitud ja vastastikuse hirmu asemel jagame oma saavutusi. Inimkultuuri globaalne ingliskeelne kiht on nagu kohvinurk, kus ühiskontori eri nurkade iduettevõtjad või eri laborite teadlased kohtuvad ja vastastikku rikastavalt kogemusi jagavad.
    Kuhu sobib siia venelaste vaenamine või eestlase määratlemine nahavärvi järgi? Ei sobigi. Rahvuslus tähendab pidada erinevaid keeli ja kultuure väärtuseks. Rahvuslane loob omaenda keeles ja selle mõttemaailmas midagi nutikat, sügavat ja ilusat, et see oleks nii endale rõõmuks kui ka inimkonnale kasuks. Rahvuslane seisab vikerkaarevärvilise lipu all, sest väärtustab mitmekesisust. Seevastu natsionalism tähendab pidada end kellestki paremaks, sest teine räägib teist keelt, elab teisal või teist moodi. Natsionalism vastandab ja lõhub. Rahvuslase ohtlikem vaenlane on tema mainet rikkuv natsionalist.
    Et olla edukas, vajab Eesti loovat, helget, helesinist rahvuslust. Rahvuslust, mis selgelt ei ole natsionalism. Keelelis-kultuurilises mõttes eestlaseks ei saa lihtsalt hakata, ent igaühel peab olema võimalus eestlaseks saada. Tarku inimesi, kes on hingelt eestlased, on maailma miljardite seas ilmselt miljoneid. Need on inimesed, kes tunnevad end Eesti ühiskonnas ja komberuumis rohkem kodus kui seal, kus juhtusid sündima, võtavad omaks eesti keele ning viivad oma lapsi heasse eesti lasteaeda. Aegamisi peame hingelt eestlased maailmast üles leidma ja koju kutsuma. Läände on meil pakkuda kiirust ja nutikust, lõunasse võimalusi, itta vabadust. Rahvused muutuvad. Petersoni rahvuslus polnud Jannseni oma, mis polnud Jakobsoni, mis polnud Tõnissoni ega Pätsu, mis polnud Meri ega Krossi ega Laari moodi rahvuslus. Küsimus on, kuivõrd rikkalik on see värvipalett, millega eestluse järgmist pilti maalida. Sellest sõltub, kui tore on meil endil ja kui suurelt suudame panustada inimkonna ühisasja. Ühtlasi saavad olulist leevendust majandusprobleemid, nagu vähene innovatsioon, targa tööjõu puudus ja ebalev üleilmamüük.
    Ütleme sõbralikult tere
    Kaasav ja loov rahvuslus ei ole midagi abstraktset. Vastupidi, Eesti edu alusena sõltub see konkreetsetest praktilise elu otsustest. Kas me lahendame Eesti probleeme julgelt ja algupäraselt, luues midagi sellist, mis võibki sündida vaid Eestis? Kas ütleme sisseelajatele sõbralikult „Tere!“ ja aitame harjutada esialgu arglikku eesti keelt? Kas juhtidena teeme oma meeskonnad ka tegelikult mitmekesiseks, lisaks sugudele ja vanustele ka emakeele ja sünnipaiga poolest? Kas kogukonnas otsustame, et laste haridus peab kokku tooma, mitte eraldi hoidma? Kas riigina saame aru, et hingelt eestlasi tuleb maailmast otsida, et Eestit tuleb kõige paremas mõttes müüa? Kas ühiskonnana suudame võtta küpse hoiaku, öeldes, et eesti keel ja kultuur saab ühendada väga mitmekesiste taustadega inimesi? Ning ennekõike – kas inimestena jõuame vaikuses, igaüks iseenda vastu ausalt hingepõhjas äratundmisele, et enam ei ole vaja karta? Ei ole vaja karta olla uhke oma saavutuste üle ning ei ole vaja karta, et väljast tuleb vaid kuri. Meil on maailmale palju pakkuda ja paljudel on jõuda Eestisse kui ammuigatsetud koju.
    Arvudes on oma maagia. 1818. aastal küsis saksakeelses Dorpati ülikoolis käiv Kristjan Jaak Peterson luuleridades oma kuulsaima küsimuse: “Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?” 1918. aastal, suurriikide ja impeeriumite ajastul, kuulutas Eestimaa Päästmise Komitee oma manifestiga välja eestikeelse Eesti Vabariigi, mis pidi olema turvaliseks koduks “kõigile Eestimaa rahvastele”.
     Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.