Artikkel

    Selge sõnastus on pool lahendust

    Kalev Kaarna

    Riigikogu liikmed tahavad jõuda probleemide sõnastamise seaduse vastuvõtmiseni 2018. aasta jaanipäevaks. Kui loeksime lehest sellist pealkirja, kas peaksime hakkama vanduma või käsi plaksutama, küsib kompetentsikeskuse Tsenter juht Kalev Kaarna.

    Tõejärgses ühiskonnas jääb mulje, et asjade täpsel ja faktipõhisel sõnastamisel pole enam mingit tähtsust. Justkui peaksime leppima märksõnade tasemel probleemide nimekirjaga: töötajaid on raske leida, pagulased on laisad, ettevõtjad on mugavustsoonis, poliitikud on elukauged jne. Märksõnade tasemel probleeme sõnastades on meil raske saada teada, mis on probleemide põhjused.
    Kui riigi tasemel tegeleme probleemidega, mitte probleemide põhjuste likvideerimisega, siis oleme leiutanud rahapõletamise masina. Probleem ei kao kuhugi ning vajab järjest rohkem on raha, et olukorda leevendada.
    Mida tähendab „ettevõtetel on töötajaid raske leida“?
    Pärast masu on üheks oluliseks ettevõtete kasvu pidurdavaks probleemiks tõstatunud “ettevõtjatel on töötajaid raske leida”. Ettevõtted ütlesid, et “töötajaid on raske leida”, ja erinevad ministeeriumid tulidki appi. Selle probleemi lahendamisse on suunatud töötukassa ja haridusministeeriumi kaudu sadu miljoneid koolitusraha: ettevõtetelele pakutakse töötajate väljakoolitamiseks tasuta õpipoisiõppe ja töökohapõhise õppe võimalusi, avatud on kümnete tuhandete tundide ulatuses ümberõppe koolitusi. Lisaks on juba lihtsustatud ning plaanitakse veelgi lihtsustada kolmandatest riikidest töötajate Eestisse toomist.
    Tõenäoliselt lahendame tegelikult hoopis vale probleemi.
    “Töötajaid on raske leida” ei ole probleemi sõnastus. Näiteks USA edukad ettevõtted nagu Google ja AirBnB on teatanud, et neil on väga tõsiseid raskusi tarkvarainseneride palkamisega. Aga see ei takista neil kasvamast ja oma eesmärke saavutamast.
    “Töötajaid on raske leida” on halvasti sõnastatud lahendus. Selgitame seda näite abil. Ettevõtte juhil on tekkinud oluline arengutakistus käibe eesmärkide saavutamisel. Kui seda takistust ei kõrvaldata, siis peab ettevõte ära ütlema 20% klientidest ja see tähendaks kõva käibe langust. Ettevõtte juhile tundub, et selle takistuse lahendamiseks oleks abi, kui ta palkaks juurde teatud oskustega ja teatud palgatasemega töötajaid. Selliste oskuste ja palgatasemega töötajaid kiiresti leida ei õnnestu ja ettevõtte juht ütleb, et “töötajaid on raske leida” on probleem. See sõnastus kirjeldab meile, et ettevõtte juhi lahendus takistuse kõrvaldamiseks ei töötanud. Aga see sõnastus ei ütle meile midagi selle kohta, mis oli takistus, mis on takistuse põhjused ja kui suur on jama kui ettevõte seda takistust ei kõrvalda.
    Mis probleem siis tegelikult võiks olla sõnastuse “töötajaid on raske leida” taga:
    Praeguse tootmisvõimsuse juures peab ettevõte ära ütlema 20% uutest klientidest.2000€ investeering uute töötajate värbamisse (reklaam, tudengite stipendiumid, üritused) ei tasu ära, sest ühtki kandidaati ei tule.Pidevalt ületunde tegevad töötajad teevad 20% enam vigu, mistõttu praagi protsent on kasvanud 5%, mis tähendab aastas 100 000€ täiendavat kulu.Uued töötajad lahkuvad enne, kui nad on tasa teeninud 5000€ investeeringu nende koolitamisse.Ettevõtte tegevjuht täidab ka igapäevase tootmiskorralduse ja varude juhtimisega seotud kohustusi, mistõttu tal ei ole aega külastada ja pidada läbirääkimisi uute potentsiaalsete klientidega Saksamaal.
    Kui Toftan otsis 20 töötajat oma Tallinnast vaadates pärapõrgus asuvasse tehasesse Sõmerpalus, siis kandideeris üle 200 inimese. Seega “töötajaid on raske leida” on liiga ebamäärane sõnastus, et riiklikult asjalikke lahendusi pakkuda. Kui riigi tasemel probleemide põhjustega ei tegele, siis piltlikult katame probleemi lihtsalt rahaga ja loodame, et probleem kaob ära.
    Kuidas siis jõuda probleemi põhjuste sõnastamise ja lahendamiseni?
    Ettevõtjal on tõenäoliselt raske leppida väitega, et “töötajaid on raske leida” pole probleemi sõnastus. Võtame seetõttu probleemide põhjuste otsimise näiteks probleemi sõnastuse “2000€ investeering uute töötajate värbamisse ei tasu ära, sest ühtki kandidaati ei tule”. Selle sõnastuse puhul ei tea me samuti täpselt, mis takistust üritatakse töötajate värbamisega lahendada, aga jama suurus on selgelt välja toodud. Lahendusteni jõudmiseks tuleb küsida, et kui see on probleem, siis mis on probleemi põhjused.
    Kui uurida, siis võib selguda, et probleemi põhjuseks võib olla üks või mitu järgmistest:
    (1)   toodete kasumimarginaal ei võimalda pakkuda atraktiivset "Toftani palgataset”; 
    (2)   ükski ettevõtte töötaja ei soovita firmat oma lastele või tuttavatele hea töökohana;
    (3)   pakutavatel alustaja töökohtadel puudub horisontaalse karjääri võimalus, s.o karjäär ilma ülemuseks hakkamata;
    (4)   töötajate otsimise periood ei lange kokku kutsekoolide või ülikoolide lõpetamise perioodiga;
    (5)   ettevõtte asukohta ei saa terve perega kolida: puudub töökoht abikaasale, kaasaegsed elamispinnad, head haridust pakkuvad koolid;
    (6)   ettevõte ei paku kõrgema kvalifikatsiooniga töökohti välja oma enda töötajatele arenguvõimalustena koos koolituspaketiga;
    (7)   ettevõtte kohta on teada, et neil on “uju või upu” tööle võtmise protsess;
    (8)   ettevõtte juhil on maine, et ta lahendab kõiki probleeme ainult karjumise teel.
    Kui kohalikud omavalitsused või ministeeriumid ei tea probleemide põhjuseid, siis kuidas saavad nad neid lahendada?
    Mida teha?
    Probleemide sõnastamise reegleid ei saa teha seaduseks, küll aga võiks muutuda normiks, et Eestis küsitakse enne probleemide lahendama asumist:
    Mis on eesmärk?Kuidas probleem takistab eesmärgi saavutamist?Mis on selle probleemi põhjused?Kas välja pakutud lahendus lahendab kõik probleemi põhjused ja kaotab probleemi lõplikult?Kuidas kaotatakse välja pakutud lahenduse võimalikud negatiivsed kõrvalmõjud?
    Arenguriigis Malaisias on alates 2001. aastast probleemide sõnastamine, probleemide põhjuste analüüsimine, eesmärkide püstitamine ja konfliktide lahendamine esimese klassi õppekava kohustuslik osa. Tasuks õppida neilt, kes üritavad arenenud lääneriikidele kiirelt järele jõuda.
    Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
    Autor: Kalev Kaarna
  • Hetkel kuum
Henri Daniel Ots: s....t saiast saab sooja
Toidujäätmetest saab roheline energia, kui suudame ühendada erinevaid kogemusi, kirjutab ettevõtja Henri Daniel Ots arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Toidujäätmetest saab roheline energia, kui suudame ühendada erinevaid kogemusi, kirjutab ettevõtja Henri Daniel Ots arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ekspress Grupp ostab turuhinnast kallimalt miljoni euro eest aktsiaid tagasi
Ekspress Grupp kuulutas välja aktsiate tagasiostu, mille käigus pakub aktsionäridele 15. veebruarist kuni 6. märtsini võimalust müüa aktsiaid ettevõttele tagasi hinnaga 1,7 eurot aktsia kohta ehk hetke turuhinnast ligi 8% kallimalt. Tagasiostu maksimaalne maht on kuni 1 miljon eurot.
Ekspress Grupp kuulutas välja aktsiate tagasiostu, mille käigus pakub aktsionäridele 15. veebruarist kuni 6. märtsini võimalust müüa aktsiaid ettevõttele tagasi hinnaga 1,7 eurot aktsia kohta ehk hetke turuhinnast ligi 8% kallimalt. Tagasiostu maksimaalne maht on kuni 1 miljon eurot.
Ekspress Grupp ostab turuhinnast kallimalt miljoni euro eest aktsiaid tagasi
Ekspress Grupp kuulutas välja aktsiate tagasiostu, mille käigus pakub aktsionäridele 15. veebruarist kuni 6. märtsini võimalust müüa aktsiaid ettevõttele tagasi hinnaga 1,7 eurot aktsia kohta ehk hetke turuhinnast ligi 8% kallimalt. Tagasiostu maksimaalne maht on kuni 1 miljon eurot.
Ekspress Grupp kuulutas välja aktsiate tagasiostu, mille käigus pakub aktsionäridele 15. veebruarist kuni 6. märtsini võimalust müüa aktsiaid ettevõttele tagasi hinnaga 1,7 eurot aktsia kohta ehk hetke turuhinnast ligi 8% kallimalt. Tagasiostu maksimaalne maht on kuni 1 miljon eurot.
Reaalajas börsiinfo
Mikrofoniga Soomes: ettevõtted viisid end turismimessiks parimasse turundusvormi
Talvekuudel planeerib suurem osa turismisektori tegijatest uue kõrghooaja tegevusi ja viib end turunduslikku tippvormi, mistõttu käis „Turismitunni" saatejuht Gregor Alaküla külas Soome turismimessil Matka, et uurida, kuidas Eesti ettevõtted end soomlastele turundavad.
Talvekuudel planeerib suurem osa turismisektori tegijatest uue kõrghooaja tegevusi ja viib end turunduslikku tippvormi, mistõttu käis „Turismitunni" saatejuht Gregor Alaküla külas Soome turismimessil Matka, et uurida, kuidas Eesti ettevõtted end soomlastele turundavad.
Ekspress Grupi arendusjuht läks investeerimisfirmasse tööle
Viis aastat Ekspress Grupi juhatusse kuulunud Kaspar Hanni läks riskikapitalifirma Specialist VC partneriks.
Viis aastat Ekspress Grupi juhatusse kuulunud Kaspar Hanni läks riskikapitalifirma Specialist VC partneriks.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
GALERII: Spordijuhtimise aastakonverents 2023
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.

Olulisemad uudised

Selgusid värsked aasta ajakirjaniku nominendid
Meediaettevõtete Liidu žürii valis täna aasta ajakirjaniku nominetideks Äripäeva ajakirjaniku Marge Ugezene, Delfi Meedia ajakirjaniku Holger Roonemaa ning Ukrainas käinud ajakirjanikud: Postimehest Jaanus Piirsalu, Eesti Rahvusringhäälingust Anton Aleksejevi ja Kristjan Svirgsdeni ning Delfi Meedia ajakirjaniku Roman Staropopovi.
Meediaettevõtete Liidu žürii valis täna aasta ajakirjaniku nominetideks Äripäeva ajakirjaniku Marge Ugezene, Delfi Meedia ajakirjaniku Holger Roonemaa ning Ukrainas käinud ajakirjanikud: Postimehest Jaanus Piirsalu, Eesti Rahvusringhäälingust Anton Aleksejevi ja Kristjan Svirgsdeni ning Delfi Meedia ajakirjaniku Roman Staropopovi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.