28. veebruar • 3 min
Jaga lugu:

Toetused ei aja skeemitama

Sigrid Harjo
Sigrid Harjo  Foto: EAS

Enamik vigu tehakse toetusi taotledes siiski teadmatusest, mitte kuritahtliku kavatsusega, kirjutab EASi juhatuse liige Sigrid Harjo.

Äripäev kirjutas 22. veebruari juhtkirjas „Kus toetusi, seal pahandust“, kuidas ettevõtetele suunatud toetused ajavad petma ja skeemitama. Selleks, et pilti tasakaalustada ning ei jääks mulje, justkui kõik ettevõtjad on pahatahtlikud, toon välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kogemuse ja toetuste tagasinõuete statistika. Numbrid tõestavad, et toetuste, sealhulgas pettuste, tagasinõuete summa on tegelikult marginaalne.

2007-2013 andis EAS toetusi enam kui 7000 ettevõttele ja ligi paarisajale omavalitsustele 786 miljoni euro ulatuses. Toetust nõuti tagasi seejuures 483 korral kogusummas 18,1 miljonit eurot. Võrreldes tagasi nõutud projektide toetusmahtu välja antud toetuste kogumahuga, siis see on suhteliselt väike: 2,3%. Rikkumisi oli mitmesuguseid: näiteks võivad olla kulud, mis on aruannetes esitatud, valesti arvestatud; paljud vead on seotud hankimisega - näiteks probleemid vale hankeliigi valikuga, hankelepingute muutmisega, hindamiskriteeriumide sisuga; samuti euroliidu fondide kasutamisest teavitamisnõuete rikkumisega.

2014-2020 perioodil on seni toetustena välja antud 250 miljonit eurot, tagasinõudeid on olnud 22 summas ligi 100 000 eurot. Seega on viimastel aastatel tagasinõuete osakaal projektide kogumahust lausa marginaalne, 0,04%. Summade mõttes on tagasinõuete eesotsas starditoetused, kus ettevõte lõpetab tegevuse või ei suuda täita toetuse andmisega kaasnevaid eesmärke, tavaliselt töötajate arv või käive.

Kõige vastu toetused ei aita

Enamik vigu tehakse siiski teadmatusest, mitte kuritahtliku kavatsusega. On ka juhtumeid, kus ettevõte on käitunud kuritahtlikult, sellisel juhul algatab politsei rikkumise suhtes kriminaalmenetluse ning kuriteod saavad karistatud vastavalt seadusele. EAS on tõhustanud nii nõustamist kui ka kontrollisüsteeme vältimaks projektides rikkumisi, võimalikke tagasinõudeid ja pettusi.

Mis puutub väitesse, et toetustel on ainult varjuküljed, siis võib lõputult diskuteerida teemal, kas toetuseid on vaja või mitte, kuid peame arvestama ka meid ümbritsevate riikide majanduspoliitika ja toetustega, et me ei paneks oma ettevõtjaid oluliselt kehvemasse olukorda. Nii Eestis kui ka mujal on ettevõtjate jaoks mitmesuguseid otseseid või kaudseid toetusi, laenuinstrumente, garantiisid, riiklikke ühisstende välisriikide messidel, õppereise, koolitusi jne. Tegevused selles vallas muutuvad aina intensiivsemaks ja kui me ise pole aktiivsed, jääme arengus teistest maha.

Toetuste abil ei ole siiski mõistlik lahendada kõiki takistusi, mida ettevõtjad või avalik sektor oma tegemistes kohtavad. Ka EASi fookuses on ettevõtetele mõeldud teenused, mis pakuvad oluliselt paindlikumat ja lihtsamat viisi oma probleeme lahendada. Teenuste abil anname edasi näiteks infot välisturgude kontaktide, turu-uuringute, teadmiste arendamise jms kohta.

Samuti nõustun Äripäeva juhtkirjas toodud väitega, et üksnes toetuste peale üles ehitatud äri pole jätkusuutlik. Selliseid „toetussõltlasi“ leidub nii meie kui ka kindlasti teiste toetuste jagajate portfellides, kuid vaadates taas suurt pilti nelja viimase aasta info alusel, siis suurem hulk ehk 85% ettevõtetest on saanud EASist ainult ühe toetuse, ligikaudu 10% klientidest on saanud kaks toetust ning ülejäänud ehk veidi alla 5% kasutab rohkem kui kolme toetust.

Eesti ettevõtted, kelle arengusse EAS panustab, on ise selgelt väljendanud, et nad vajavad enim abi välisturgudele sisenemisel. Kõik ekspordiga tegelevad ettevõtted toimivad konkurentsitingimustes ning ühtegi Eesti ettevõtet keegi välisturgudel avasüli ei oota. Ettevõtteid toetatakse põhjusel, et üksiku ettevõtte ekspordipotentsiaalist ei piisa. Välisturgudele mineku barjääre on vaja ületada sektorite ja turgude kaupa ning era- ja avaliku sektori koostöös.

Autor: Sigrid Harjo

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt