Toetused ei aja skeemitama

Äripäev kirjutas 22. veebruari juhtkirjas „Kus toetusi, seal pahandust“, kuidas ettevõtetele suunatud toetused ajavad petma ja skeemitama. Selleks, et pilti tasakaalustada ning ei jääks mulje, justkui kõik ettevõtjad on pahatahtlikud, toon välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kogemuse ja toetuste tagasinõuete statistika. Numbrid tõestavad, et toetuste, sealhulgas pettuste, tagasinõuete summa on tegelikult marginaalne.

2007-2013 andis EAS toetusi enam kui 7000 ettevõttele ja ligi paarisajale omavalitsustele 786 miljoni euro ulatuses. Toetust nõuti tagasi seejuures 483 korral kogusummas 18,1 miljonit eurot. Võrreldes tagasi nõutud projektide toetusmahtu välja antud toetuste kogumahuga, siis see on suhteliselt väike: 2,3%. Rikkumisi oli mitmesuguseid: näiteks võivad olla kulud, mis on aruannetes esitatud, valesti arvestatud; paljud vead on seotud hankimisega - näiteks probleemid vale hankeliigi valikuga, hankelepingute muutmisega, hindamiskriteeriumide sisuga; samuti euroliidu fondide kasutamisest teavitamisnõuete rikkumisega.

2014-2020 perioodil on seni toetustena välja antud 250 miljonit eurot, tagasinõudeid on olnud 22 summas ligi 100 000 eurot. Seega on viimastel aastatel tagasinõuete osakaal projektide kogumahust lausa marginaalne, 0,04%. Summade mõttes on tagasinõuete eesotsas starditoetused, kus ettevõte lõpetab tegevuse või ei suuda täita toetuse andmisega kaasnevaid eesmärke, tavaliselt töötajate arv või käive.