- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,00%6 227,42
- DOW 300,00%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,47%8 815,71
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,71
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,00%6 227,42
- DOW 300,00%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,47%8 815,71
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,71
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kus toetusi, seal pahandust
Tallinna Sadama korruptsiooniasi on küll kõige tuntum, aga kahjuks üldsegi mitte ainus, näitas Äripäeva eilne kaanelugu. Viimase seitsme aasta jooksul on PRIA ja EAS väikesadamate rajamisse süstinud rohkem kui 20 miljoni euro jagu toetusi ja kaugeltki mitte kõik need summad pole kulunud selleks, milleks nad mõeldud on olnud.
Äripäev riskib siinkohal ennast korrata, aga pole parata: toetused on saatanast. Igasuguse äri mõte on kasumit teenida ikkagi omil jalul seistes, mitte toetuste peal vegeteerides. Isegi kui mõni ettevõtmine saab toetuste abiga kiiremini hoo sisse, siis ei taga toetused kunagi äri jätkusuutlikkust. Pigem nad isegi takistavad pikemaajalist edu – toetuse peale üles ehitatud ettevõtmine kipub hääbuma, kui karkude kasutamise aeg läbi saab. Niisiis on ettevõtlikkuse vaimuga igatahes kooskõlas algusest peale ise hakkama saada, s.t ilma toetusteta.
Lähem sissevaade väikesadamate majapidamisse näitab ühemõtteliselt, et toetustel on veel teinegi varjupool. Nad nimelt ahvatlevad petma, vassima ja skeemitama. PRIA peadirektor Jaan Kallas tunnistab, et kõige tõsisem korruptsioonimure omavalitsuste tasanditel ongi praegu seotud sadamatega. Prokuratuuri andmete kohaselt käib parasjagu viis kriminaalmenetlust: kaks juba otsapidi kohtus, teised kohtueelses menetluses.
Sadamad jäävad toetusepettustega silma suuresti põhjusel, et avalik-õiguslike projektide toetused on tihtilugu suuremad kui eraõiguslikel. Suuremad summad on erahuvile pettuse objektina atraktiivsed, ja nii need huvide konfliktid ja pettusekiusatused toetuste kättesaamise nimel tegutsedes tekivadki.
Saaks see euroraha juba otsa
Võtkem näiteks Kärdla sadama kriminaalasi, milles ehitusmaksumust näidati tegelikust suuremana. Hankekorralduse pärast peab PRIA-le sadamaehituse raha tagasi maksma näiteks Häädemeeste vald. Räpina vallas vahetus PRIA-pettuste pärast üle-eelmisel aastal isegi võim. Need on vaid mõned näited, mis pole seni ajakirjanduses ülearu suurt tähelepanu saanud. Nendes kaasustes hämaralt liikunud summad on küll märkimisväärsed ühe valla majandamise kontekstis, ent mitte nii suured, et üleriigilistes uudistes suure kella külge minna.
Korruptsioon omavalitsustes on tõsine teema, mis saab paraku liiga vähe tähelepanu. Üks probleemi tõsidust mõistnu on õiguskantsler Ülle Madise, kes selle teema eelmise aasta sügisel laiemalt fookusse tõstis, algatades ühtlasi muudatused seadustest, mis praegusel kujul ei võimalda ennetada ja ohjeldada korruptsiooni linnades ja valdades. Selle algatuse siht on luua regulatsioon, mis ühe aspektina tagaks, et kohaliku omavalitsuse ametiisikult saaks tahtliku süüteoga tekitatud varalise kahju sisse nõuda.
Huvide konfliktid toetuste skeemitamisele üles ehitatud taotlemisel ja kasutamisel on kerged tekkima ning alati ei ole avalik huvi nende avastamise vastu nii suur, kui ta peaks olema. Äripäevas avalikkuse ette toodud sadamatoetuste anatoomia on kahjuks kõnekas näide selle kohta, kuidas toetuste jagamine pahandused majja toob.
Nii kipubki kergesti peale mõte: saaks need Euroopa Liidu rahad juba ükskord otsa. Korruptsiooni see Eestimaa pealt ära ei kaotaks, aga vähemaks jääb seda eeldatavasti küll.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele