Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kus toetusi, seal pahandust

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Toetustel on kaks olulist varjukülge: nad tapavad ettevõtlikkuse tegeliku vaimu ning ajavad petma-skeemitama, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Tallinna Sadama korruptsiooniasi on küll kõige tuntum, aga kahjuks üldsegi mitte ainus, näitas Äripäeva eilne kaanelugu. Viimase seitsme aasta jooksul on PRIA ja EAS väikesadamate rajamisse süstinud rohkem kui 20 miljoni euro jagu toetusi ja kaugeltki mitte kõik need summad pole kulunud selleks, milleks nad mõeldud on olnud.
    Äripäev riskib siinkohal ennast korrata, aga pole parata: toetused on saatanast. Igasuguse äri mõte on kasumit teenida ikkagi omil jalul seistes, mitte toetuste peal vegeteerides. Isegi kui mõni ettevõtmine saab toetuste abiga kiiremini hoo sisse, siis ei taga toetused kunagi äri jätkusuutlikkust. Pigem nad isegi takistavad pikemaajalist edu – toetuse peale üles ehitatud ettevõtmine kipub hääbuma, kui karkude kasutamise aeg läbi saab. Niisiis on ettevõtlikkuse vaimuga igatahes kooskõlas algusest peale ise hakkama saada, s.t ilma toetusteta.
    Lähem sissevaade väikesadamate majapidamisse näitab ühemõtteliselt, et toetustel on veel teinegi varjupool. Nad nimelt ahvatlevad petma, vassima ja skeemitama. PRIA peadirektor Jaan Kallas tunnistab, et kõige tõsisem korruptsioonimure omavalitsuste tasanditel ongi praegu seotud sadamatega. Prokuratuuri andmete kohaselt käib parasjagu viis kriminaalmenetlust: kaks juba otsapidi kohtus, teised kohtueelses menetluses. 
    Sadamad jäävad toetusepettustega silma suuresti põhjusel, et avalik-õiguslike projektide toetused on tihtilugu suuremad kui eraõiguslikel. Suuremad summad on erahuvile pettuse objektina atraktiivsed, ja nii need huvide konfliktid ja pettuse­kiusatused toetuste kättesaamise nimel tegutsedes tekivadki. 
    Saaks see euroraha juba otsa
    Võtkem näiteks Kärdla sadama kriminaalasi, milles ehitusmaksumust näidati tegelikust suuremana. Hankekorralduse pärast peab PRIA-le sadamaehituse raha tagasi maksma näiteks Häädemeeste vald. Räpina vallas vahetus PRIA-pettuste pärast üle-eelmisel aastal isegi võim. Need on vaid mõned näited, mis pole seni ajakirjanduses ülearu suurt tähelepanu saanud. Nendes kaasustes hämaralt liikunud summad on küll märkimisväärsed ühe valla majandamise kontekstis, ent mitte nii suured, et üleriigilistes uudistes suure kella külge minna.
    Korruptsioon omavalitsustes on tõsine teema, mis saab paraku liiga vähe tähelepanu. Üks probleemi tõsidust mõistnu on õiguskantsler Ülle Madise, kes selle teema eelmise aasta sügisel laiemalt fookusse tõstis, algatades ühtlasi muudatused seadustest, mis praegusel kujul ei võimalda ennetada ja ohjeldada korruptsiooni linnades ja valdades. Selle algatuse siht on luua regulatsioon, mis ühe aspektina tagaks, et kohaliku omavalitsuse ametiisikult saaks tahtliku süüteoga tekitatud varalise kahju sisse nõuda.
    Huvide konfliktid toetuste skeemitamisele üles ehitatud taotlemisel ja kasutamisel on kerged tekkima ning alati ei ole avalik huvi nende avastamise vastu nii suur, kui ta peaks olema. Äripäevas avalikkuse ette toodud sadamatoetuste anatoomia on kahjuks kõnekas näide selle kohta, kuidas toetuste jagamine pahandused majja toob. 
    Nii kipubki kergesti peale mõte: saaks need Euroopa Liidu rahad juba ükskord otsa. Korruptsiooni see Eestimaa pealt ära ei kaotaks, aga vähemaks jääb seda eeldatavasti küll.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.