Äripäev • 22. veebruar • 3 min
Jaga lugu:

Kus toetusi, seal pahandust

Juhtkiri
Juhtkiri  Foto: Anti Veermaa

Toetustel on kaks olulist varjukülge: nad tapavad ettevõtlikkuse tegeliku vaimu ning ajavad petma-skeemitama, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Tallinna Sadama korruptsiooniasi on küll kõige tuntum, aga kahjuks üldsegi mitte ainus, näitas Äripäeva eilne kaanelugu. Viimase seitsme aasta jooksul on PRIA ja EAS väikesadamate rajamisse süstinud rohkem kui 20 miljoni euro jagu toetusi ja kaugeltki mitte kõik need summad pole kulunud selleks, milleks nad mõeldud on olnud.

Äripäev riskib siinkohal ennast korrata, aga pole parata: toetused on saatanast. Igasuguse äri mõte on kasumit teenida ikkagi omil jalul seistes, mitte toetuste peal vegeteerides. Isegi kui mõni ettevõtmine saab toetuste abiga kiiremini hoo sisse, siis ei taga toetused kunagi äri jätkusuutlikkust. Pigem nad isegi takistavad pikemaajalist edu – toetuse peale üles ehitatud ettevõtmine kipub hääbuma, kui karkude kasutamise aeg läbi saab. Niisiis on ettevõtlikkuse vaimuga igatahes kooskõlas algusest peale ise hakkama saada, s.t ilma toetusteta.

Lähem sissevaade väikesadamate majapidamisse näitab ühemõtteliselt, et toetustel on veel teinegi varjupool. Nad nimelt ahvatlevad petma, vassima ja skeemitama. PRIA peadirektor Jaan Kallas tunnistab, et kõige tõsisem korruptsioonimure omavalitsuste tasanditel ongi praegu seotud sadamatega. Prokuratuuri andmete kohaselt käib parasjagu viis kriminaalmenetlust: kaks juba otsapidi kohtus, teised kohtueelses menetluses. 

Sadamad jäävad toetusepettustega silma suuresti põhjusel, et avalik-õiguslike projektide toetused on tihtilugu suuremad kui eraõiguslikel. Suuremad summad on erahuvile pettuse objektina atraktiivsed, ja nii need huvide konfliktid ja pettuse­kiusatused toetuste kättesaamise nimel tegutsedes tekivadki. 

Saaks see euroraha juba otsa

Võtkem näiteks Kärdla sadama kriminaalasi, milles ehitusmaksumust näidati tegelikust suuremana. Hankekorralduse pärast peab PRIA-le sadamaehituse raha tagasi maksma näiteks Häädemeeste vald. Räpina vallas vahetus PRIA-pettuste pärast üle-eelmisel aastal isegi võim. Need on vaid mõned näited, mis pole seni ajakirjanduses ülearu suurt tähelepanu saanud. Nendes kaasustes hämaralt liikunud summad on küll märkimisväärsed ühe valla majandamise kontekstis, ent mitte nii suured, et üleriigilistes uudistes suure kella külge minna.

Korruptsioon omavalitsustes on tõsine teema, mis saab paraku liiga vähe tähelepanu. Üks probleemi tõsidust mõistnu on õiguskantsler Ülle Madise, kes selle teema eelmise aasta sügisel laiemalt fookusse tõstis, algatades ühtlasi muudatused seadustest, mis praegusel kujul ei võimalda ennetada ja ohjeldada korruptsiooni linnades ja valdades. Selle algatuse siht on luua regulatsioon, mis ühe aspektina tagaks, et kohaliku omavalitsuse ametiisikult saaks tahtliku süüteoga tekitatud varalise kahju sisse nõuda.

Huvide konfliktid toetuste skeemitamisele üles ehitatud taotlemisel ja kasutamisel on kerged tekkima ning alati ei ole avalik huvi nende avastamise vastu nii suur, kui ta peaks olema. Äripäevas avalikkuse ette toodud sadamatoetuste anatoomia on kahjuks kõnekas näide selle kohta, kuidas toetuste jagamine pahandused majja toob. 

Nii kipubki kergesti peale mõte: saaks need Euroopa Liidu rahad juba ükskord otsa. Korruptsiooni see Eestimaa pealt ära ei kaotaks, aga vähemaks jääb seda eeldatavasti küll.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt