Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuus kuuma IT-trendi

    Kristjan Ok

    Teenustepõhine IT, andmekaitsereform ja tõendamisvõimeline küberturve, kaugtöö ja asjade interneti võidukäik ning kulude pulkadeks lahtivõtmine – need on selle aasta IT-trendid, kirjutab Datafoxi teenuste valdkonna juht Kristjan Ok.

    IT tarbimine muutub üha enam teenusepõhiseks
    Kui veel paarkümmend aastat tagasi oli ettevõtetel oma autobaasid ning paljudel palgal ka remondimees ja raamatupidaja, siis täna ostab valdav osa kliente transpordi, raamatupidamise ja muud tugiteenused sisse. Sama puudutab järjest enam ka IKT-lahendusi: kõik seadmed ja tarkvara renditakse teenusena, kliendid loobuvad oma IT-meeskonnast ning vaatavad ka selles osas partnerite poole. Lõppkokkuvõttes pole ju oluline, kes omab servereid, arvuteid, telefone ja muud taristut ning sõlmib töölepingud IT-spetsialistidega – tähtis on, mis väärtust see kõik ettevõttele ja selle töötajatele loob. Seepärast näeme tõenäoliselt sel aastal ka esimesi ettevõtteid, kel on IT-investeeringute number eelarves 0 eurot ning samale väärtusele läheneb vääramatu jõuga ka IT-meeskonna palgakulu.
    Kontorist väljas töötamine ja paindlik tööaeg on uus normaalsus
    See nõuab tööandjatelt lahendusi ka turvaliseks kaugtööks ja andmetele ligipääsuks. Kui seda mitte võimaldada, hakkavad töötajad ise otsima võimalusi väljapoolt kontorit andmetele ligipääsemiseks. Olgu lahenduseks isiklike nutiseadmete sisevõrku ühendamine või andmete Dropboxi-laadsetesse pilvelahendustesse või füüsilistele andmekandjatele kopeerimine – kõik need suurendavad kordades turvariske, mis võivad päädida andmelekke, pahavara sattumisega sisevõrku või lunavara krüpteeritud ettevõtte serveriga. Endiselt ei võeta küberhügieeni ja kasutaja harimist väga tõsiselt, kuigi infoturbes on tihti kõige nõrgemaks lüliks inimene.
    Asjade internet jõuab igasse kontorisse
    Omamoodi on asjade internet väga paljudes kontorites ja kodudes juba internetti ühendatud nutitelerite, -tolmuimejate, -saunakeriste või -köögiahjude näol juba olemas, kuid kindlasti on peagi algamas spetsiifilisemate lahenduste buum. Olgu selleks siis asukoha sensorid-träkkerid ladudes transpordirobotite juhtimisel või supermarketites reklaami saatmisel, milliseid eripakkumisi konkreetsest riiulivahest leida võib või kuidas jõuda lühimat teed pidi järgmise ostunimekirjas oleva kaubani. Samas seab kõikvõimalike internetti ühendatud seadmete plahvatuslik lisandumine väljakutse ka nende kaitsmiseks. Juba eelmisel aastal tehti esimene küberrünnak turvakaamerate videosalvestite kaudu, peagi ilmselt näeme nutilampidest või -akvaariumitest lähtunud häkkimisi.
    IT-kulud kontrolli alla
    Kui serveriruumi elektrikulu on kordades kasvanud, tasub kontrollida, ega seal keegi töötajatest hobikorras krüptovaluutat ei kaevanda. Kuna taolisi kurioosseid juhtumeid on ka Eestis olnud, on selle valguses hea võtta IT-kulud süvakuti luubi alla. Kui ettevõttes oma jõududega tehtud IT-lahendusi võrreldakse sisseostetavate teenuste maksumusega, siis pahatihti ei arvestata kõiki kulusid. Serveriruumi elektritarve on vaid üks näide, mida serverite või rakenduste majutusteenust kasutades enam maksta ei tule, kuna see sisaldub teenuse hinnas. Seepärast tundub sageli, et oma serveri ja IT-taristu ostmine on odavam, kuna jäetakse arvestamata muud kõrvalkulud ja IT-meeskonna palgad. Liiatigi kui server paigutatakse muu kola kõrvale “koristaja kappi”, kuigi selle rike või andmete “jalutamaminek” võib tähendada ettevõttele fataalset ärikatkestust.
    Euroliit reformib andmekaitse valdkonda
    Ei tasu loota, et juba tänavu 25. mail jõustuv Euroopa Liidu uus isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) tipp- või finantsjuhti ei puuduta või ainult siis, kui trahv välja kirjutatakse ja IT-juht tuleb selle maksmiseks raha küsima. See rahasumma on aga üsna kopsakas, kuna määruse rikkumise eest võib trahv ulatuda 20 miljoni euroni või kuni 4% käibest. Nii on targem teha kõik selle vältimiseks ning ärijuhi seisukohalt on kõige mõistlikum leida andmete volitatud töötleja teenusepakkujate seast, kes vastutab ka võimalike sanktsioonide eest. Olukorras, kus tööturul on pidevalt puudu IT-spetsialiste, on teenusepakkujal lihtsam leida pädevat meeskonda selle küsimuse lahendamiseks. Seda enam, et andmekaitsenõuete täitmine on pidev juriidiliste ja IT-alaste aspektide jälgimine – ei ole olemas sellist universaalset lahendust, kus oleks peal tempel “GDRP compliant” ning mis toimiks igas ettevõttes ja igas olukorras.
    Küberturvalisusse panustamist peab suutma tõendada
    Uute andmekaitsereeglite jõustumine tõstab senisest jõulisemalt fookusesse ka küberturvalisuse teema. Teoreetiliselt on iga süsteem häkitav, küsimus on ainult arvutusvõimsuses ja ajakulus ehk lõppkokkuvõttes rahasummas. Seetõttu ei ole infoturbe seisukohalt vaja ehitada igasse ettevõttesse n-ö kosmoselaeva, vaid teha mõistlikud kulutused, mis võimaldab turvaintsidentide korral järelevalveorganitele kinnitada, et tehtud sai kõik võimalik selliste juhtumite ärahoidmiseks. Et seda tõendada, peab kindlasti korras olema süsteemide kasutuse logimine – ilma logifailideta on suhteliselt võimatu selgitada, mis siis ikkagi juhtus ning millist kahju turvaintsident põhjustas.
    Autor: Kristjan Ok
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.