Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kapitaliturg vajab riiklikku strateegiat

    Kaarel OtsFoto: Andres Haabu

    Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on Tallinna börsil kauplemine pea 10 korda väiksemaks jäänud ning börsi elujõu säilitamiseks on oluline kiiresti välja töötada riiklik kapitalituru strateegia, mis vaatab suurt pilti ja tulevikku pikemalt kui valimistsükkel, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots.

    Kevad tõi börsiteemad Olympicu ja Tallinki juhtimisel jõuliselt meediasse. Oli nii asjalikku analüüsi kui ka lihtsalt rahulolematust. Pessimistlikumad teatasid, et kuna börsil pole enam Hansapanka, Eesti Telekomi ja veel mõnda kümne aasta tagust ettevõtet, siis polegi see koht investeerimiseks, vaid spekuleerimiseks.
    Paljud Eesti suurettevõtted on aastate jooksul tõesti välisomanikele müüdud – nagu hiljutised uudised Olympicust ja Transiidikeskusest. Mõistagi on kahju, kui investorite üks lemmikaktsia plaanitakse börsilt ära viia, kuid ühinemised ja ülevõtmised on tavapärane äri osa – ka börsi eluring eeldab, et aeg-ajalt lisandub kauplemisele uusi ettevõtted, samuti lahkub börsilt ettevõtteid. Oluline on mõista, kuidas see suures plaanis kõigi elu mõjutab ning kas midagi on peale hädaldamise võimalik ette võtta.
    Harjume uue reaalsusega
    Kümme aastat tagasi tehti Tallinna börsil tehinguid tänasest 10 korda (!) suuremas mahus, 10protsendilist majanduskasvu peeti tavapäraseks. Viimase tagasipöördumist ei usu praegu vist keegi. Sarnaselt peaks vaatama ka toonastele kauplemismahtudele. Leian, et see on Eesti uus reaalsus – majandus ei kasva enam 10% aastas, paljud suured ettevõtted on välisomandusse müüdud, kohalikule kapitalile kuuluvaid on vähem, uusi pole nii palju peale tulnud. Tähendab, ka suurte potentsiaalsete börsiettevõtete arv on väiksem.
    Hansapanga turuväärtus oli börsil üle 4 miljardi. Kui lisada 1miljardiline Eesti Telekom, siis moodustasid nad üle poole kolme Balti börsi kogu(kauplemis)mahust. Praegu Eestis sellise suurusega ettevõtteid lihtsalt pole. Miks see suures pildis oluline on? Need kaks ettevõtet tõmbasid Eestisse rahvusvaheliste investorite raha, mis mahte paisutas ning ka teiste ambitsioonikate ettevõteteni jõudis. Iseseisvalt oleks seda raha kaasata olnud keerulisem, kallim või lausa võimatu. See kõlab võib olla liiga elementaarselt, aga rohkem kapitali tähendab rohkem võimalusi ja kasvu.
    Lähiajaloost niisiis teame, et paar börsi liideraktsiat võimaldas väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel (99% meie ettevõtetest) kasvuks raha kaasata ja inimestel (väikeinvestorid) neisse investeerides edust osa saada. Tallink on praegu kogu Balti regiooni suurim börsiettevõte. Loomulikult on mul hea meel, et ta seniste omanike käe all börsil jätkab. Omanikud on samas väljendanud muret, et ettevõte kaupleb liiga madala turuväärtusega. Mis seda põhjustab? Absoluutselt ei saa nõustuda arvamusega, et ettevõtte „parim enne on möödas“, nagu ühes väljaandes võis lugeda.
    Eesti on kapitali ääremaa
    Maailma rahapaigutajate seas enim kasutatavate indeksite järgi on Eesti „Frontier Market“– ääremaa. Sellest indeksist 70% moodustavad Argentina, Kuveit, Vietnam, Maroko ja Nigeeria. Võib öelda, et indeks eeldab, et regioonid ja selle ettevõtted on suurema riskiastmega? Peamised parameetrid on suurettevõtete arv börsil ja kauplemismaht – kuna mõlemad on meil kokku kuivanud, siis olemegi täna seal, kus oleme – Eesti riigil ja ettevõtetel on raske silma paista ja ettevõtted kauplevad diskontoga. Sellepärast ongi kohaliku börsi ja kapitalituru areng prioriteetne – et kohalikud ettevõtted saaksid koduturult võimalikult lihtsalt kapitali kaasata ja Eesti inimesed neisse panustada.
    Riigi panus seni tagasihoidlik
    Kuigi riigi panus kapitalituru arendamisel on seni olnud tagasihoidlik, siis eesootavad Tallinna Sadama ja Enefit Greeni IPO on meie börsi ja kapitalituru jaoks oluliseks tähiseks. Eesti väiksust arvestades me lausa peame riigiettevõtted kas või osaliselt börsil noteerima, sest riigi käes on majanduse ühed suuremad ettevõtted – riik saab seeläbi turule hoogu anda ja ettevõtlust otseselt toetada. Kindlasti on positiivseks tõukeks ka uuest aastast rakenduv pandikirjade seadus, mis võimaldab pankadel eluasemelaenude tagatisel võlakirju välja anda. Leian, et oluline on kiiresti välja töötada ka riiklik kapitalituru strateegia, mis vaatab suurt pilti ja tulevikku pikemalt kui valimistsükkel. Nii et lootust kaotada on veel vara – võib olla saab kunagi ka Eestist arenenud ja mitmekesise kapitalituruga riik, millest tõuseb kasu majandusele ja inimestele.
    Tallinna börsi tehnoloogia on maailma tipp, aktiivsus mõne aasta tagusega võrreldes oluliselt suurem, keskkond mitmekesisem ja laiapõhjalisem. Lisandunud on uusi ettevõtteid eesotsas LHV ja EfTENiga. Börsiettevõtete tulemusi peegeldav indeks on viimase kriisi põhjast tõusnud pea 500%. Eelmise aasta parima tootluse eest investoritele hoolitses Harju Elekter – 75%. Viimastest tulijatest LHV on pakkunud oma üle 5 000 investorile 60% tootlust. Kaubamaja tootlus alates börsil noteerimisest on olnud ca 7 000% tootlust. See on kõik tõestus sellest, et investoritel on olnud võimalus Tallinna börsil raha edukalt paigutada ja ettevõtetel kasvada.
  • Hetkel kuum
Kaja Kallas: kaitseme end jõukaks Peaministri vabariigi aastapäeva kõne
Eestisse investeerimise vastu on viimasel ajal huvi üles näidanud mitmed suured rahvusvahelised kaitsetööstusettevõtted, rääkis peaminister Kaja Kallas Tartus peetud Eesti iseseisvuspäeva kõnes.
Eestisse investeerimise vastu on viimasel ajal huvi üles näidanud mitmed suured rahvusvahelised kaitsetööstusettevõtted, rääkis peaminister Kaja Kallas Tartus peetud Eesti iseseisvuspäeva kõnes.
Bookingi aktsia tegi 20 kuu suurima languse
Reisiteenuste pakkuja Booking Holdings aktsia tegi reedel 20 kuu suurima languse pärast seda, kui nad avaldasid pettumust valmistava prognoosi reisibroneeringute ja brutobroneeringute osas. Tulemusi mõjutasid Iisraeli sõda ja valuutakursside kõikumised, vahendas Bloomberg.
Reisiteenuste pakkuja Booking Holdings aktsia tegi reedel 20 kuu suurima languse pärast seda, kui nad avaldasid pettumust valmistava prognoosi reisibroneeringute ja brutobroneeringute osas. Tulemusi mõjutasid Iisraeli sõda ja valuutakursside kõikumised, vahendas Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Volkswageni müügihiti Tiguani uusversioon: säästlikud hübriidajamid ja kõrgklassi varustus
Tiguan on praegu üks edukamaid Volkswageni mudeleid maailmas. Alates mudeli debüüdist 2007. aastal on rohkem kui 7,6 miljonit ostjat teinud valiku selle keskmise suurusega linnamaasturi kasuks.
Tiguan on praegu üks edukamaid Volkswageni mudeleid maailmas. Alates mudeli debüüdist 2007. aastal on rohkem kui 7,6 miljonit ostjat teinud valiku selle keskmise suurusega linnamaasturi kasuks.
Energiaettevõtjad ehitavad Paldiskisse vesisalvesti ja sadama
Eesti energiaettevõtjate taristuprojekt Energiasalv ja Lääne-Harju vald sõlmisid kokkuleppe, mille tulemusena tulevad Paldiskisse vesisalvesti ja väikesadam.
Eesti energiaettevõtjate taristuprojekt Energiasalv ja Lääne-Harju vald sõlmisid kokkuleppe, mille tulemusena tulevad Paldiskisse vesisalvesti ja väikesadam.