Artikkel
  • Jaga lugu:

    Lõket tehes kontrolli tuld

    Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.Foto: Raul Mee

    Riigi suhtumine reeglite järgimisse mõjutab ärikeskkonda laiemalt ning riigijuhtide rehepapliku suhtumise korral riigieelarvesse oleks keeruline nõuda ausat käitumist maksumaksjatelt, kirjutab Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

    Uues eelarvestrateegias on valitsus seadnud eesmärgiks koostada järgmise kolme aasta eelarve ülejäägis, et struktuurne eelarvepositsioon oleks tasakaalus. Eesti Panga hinnangul on selline eesmärk igati põhjendatud. Tähendab ju eelarve struktuurne tasakaal seda, et praeguses soodsas majandusolukorras püütakse säästa halvemateks aegadeks ja tasakaalustada majandust.
    Valitsuse soov koostada struktuurses tasakaalus eelarve on tekitanud ka mittemõistmist. Nii näiteks on küsitud, et kas tänu laenuvõtjate jaoks soodsale intressimäärale ja Eesti väikesele riigivõlale ei peaks valitsus rohkem laenama. Laenuraha kulutamine aga suurendab eelarvepuudujääki ja seda tehes rikuksime kehtivaid eelarvereegleid. Kuid lihtsustades ei tohi Eesti valitsus Euroopa Liidu reeglitele tugineva riigieelarve seaduse kohaselt koostada eelarvet, mille struktuurne puudujääk on suurem kui 0,5% SKPst. Seejuures võib eelarve koostada struktuurse puudujäägiga üksnes siis, kui varasematel aastatel on eelarve olnud struktuurses ülejäägis. Viimase eelarvestrateegia kohaselt 2019. aasta eelarve nii suures puudujäägis olla ei saaks.
    Tõsi, Euroopa Liidus on riike, kus eelarvereeglitesse on suhtutud rehepaplikult. Nii näiteks on maksutulusid prognoositud väga optimistlikult, ent tegelik tulemus on olnud oodatust märgatavalt kehvem. Veelgi äärmuslikum juhtum on Kreeka, kus tulude ja kulude arvestamisse suhtuti sedavõrd loominguliselt, et tagantjärele on eelarvepuudujääke korrigeeritud järsult suuremaks. Sellised näited õõnestavad arusaadavalt ka teiste riikide soovi sõlmitud kokkuleppeid järgida.
    Kuidas riik, nõnda maksumaksja
    Oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui meilgi leviks rehepaplik suhtumine riigieelarvesse. Maksude kogumise puhul ootab riik maksumaksjalt ju ausat käitumist. Kui aga riik ise üritaks samal ajal kokkulepitud reeglitest igal võimalusel teadlikult kõrvale hoida, oleks keeruline selgitada, miks seda ei tohi teha maksumaksjad.
    Riigi suhtumine reeglite järgimisse mõjutab ärikeskkonda laiemalt. Eri riikide konkurentsivõimet käsitlevate uuringute kohaselt on meie majandusarengut toetanud võrdlemisi aus ärikeskkond, madal korruptsiooni tase ja hästi toimivad riiklikud institutsioonid. Selleski kontekstis on kerge ette kujutada, kuidas üldine ärikeskkond kannatab, kui riik teadlikult reegleid eirab.
    Isegi kui eelarvereeglid suuremat laenuvõtmist ja laenuraha kulutamist ei piiraks, on soodsas majandusolukorras eelarve puudujääk Eesti majanduse jaoks problemaatiline. Loomulikult on laenu võtta praegu tavatult soodus ja laenuvõtmist ei piira ka Eesti riigivõlg, mis on Euroopa Liidu riikide seas väikseim – ja minu teada ei ole seda keegi kahtluse alla seadnudki. Küll aga tuleks arvestada, et nii soodsad laenutingimused ei jää kestma igavesti. Et riigivõlg on püsiva loomuga, siis vajab see keerulisemas turuolukorras refinantseerimist, mis ei pruugi enam riigile kasulik olla. Veelgi olulisem on aga see, et laenuga saadud raha kasutamine olukorras, kus tööpuudus on väike, täitmata töökohtade arv suureneb ja palgakasv on kiire, on üsna ebatõhus.
    Rahapoliitika ei ole eelarvepoliitika
    Seda ebatõhusust oleks eriti selgelt näha ehituses. Ehitusettevõtted töötavad oma võimsuse piiril ning kui riik ehitustellimuste mahtu järsult suurendab, toob see kaasa ehitushindade tõusu. Ka mõnes teises valdkonnas võib tekkida olukord, kus suur osa valitsuse lisakulutustest tasutakse kõrgema hinna eest. Muidugi ei kalline ehitusprojektid mitte ainult riigisektori, vaid ka ettevõtete ja eraisikute jaoks. Kuigi ideaalis võiks eeldada, et suuremad ehitustellimused kasvatavad pakkumist (näiteks tulevad siia ehitusprojekte tegema ka välismaised ehitusettevõtted), viitab viimaste aastate areng sellele, et seni ei ole see ehitusturgu märkimisväärselt tasakaalustanud. Seega tasalülitab väikese tööpuuduse korral riigi tellimuste järsu kasvuga kaasnev hinnatõus suures ulatuses soodsad laenusaamistingimused ning halvemal juhul võib see vähendada kogu majanduse konkurentsivõimet.
    Eesti Panga soovitust koostada järgmistel aastatel eelarve ülejäägiga pole tihti mõistetud, kuna teeme koos teiste euroala keskpankadega majandust elavdavat rahapoliitikat ja ostame kokku võlakirju. On oluline eristada, et euroala keskpankade ühise rahapoliitika tegemisel peetakse silmas euroala majandust tervikuna, eelarvepoliitika aga ongi mõeldud majanduse stabiilsuse säilitamiseks liikmesriigi tasandil. Juba euroala loomisel arvestati, et aeg-ajalt läheb mõnel riigil väga hästi ja mõnel teisel väga halvasti, ning seetõttu oleks ühine rahapoliitika ühe jaoks liiga piirav ja teise jaoks liiga leebe. Liiga karmi või leebe rahapoliitika mõju saab iga liikmesriik vajaduse korral eelarvepoliitikaga tasakaalustada. Ka Eestis, kus majandusseis on parem kui euroalal tervikuna, oleks lähiaastatel ülejäägiga eelarve koostamine seetõttu igati õigustatud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Bercman hakkab Tallinna börsilt järjekordselt raha kaasama 20% uutest aktsiatest märgib juhatus
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi president: majanduslanguseni tuleb käia veel märkimisväärne tee
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Nõukogu loodab Eesti Energia uue juhi valida poolesaja kandidaadi seast
Eesti Energia uueks juhiks kandideeris avaliku konkursiga 27 inimest, kellele lisanduvad sel nädalal personalifirma sihtotsinguga leitud kandidaadid, ütles riigifirma nõukogu esimees Anne Mere.
Eesti Energia uueks juhiks kandideeris avaliku konkursiga 27 inimest, kellele lisanduvad sel nädalal personalifirma sihtotsinguga leitud kandidaadid, ütles riigifirma nõukogu esimees Anne Mere.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Majanduse aeglustumise tõttu langevad ülemaailmsed transpordikulud
Konteinerite transpordikulud on kogu maailmas langemas, kuna merekaubandust pandeemia ajal vaevanud kitsaskohad taanduvad kiiresti. Langus võib aidata vähendada inflatsiooni ja anda signaali nõudluse aeglustumisest maailmamajanduses.
Konteinerite transpordikulud on kogu maailmas langemas, kuna merekaubandust pandeemia ajal vaevanud kitsaskohad taanduvad kiiresti. Langus võib aidata vähendada inflatsiooni ja anda signaali nõudluse aeglustumisest maailmamajanduses.

Olulisemad lood

250 miljoni euro saatus: koroonalaene saanud ettevõtetest on paar pankrotis, osa maksuvõlas Sokifirma Suva andis sisse saneerimistaotluse
Ettevõtjad peavad KredExi antud koroonalaene elupäästjaks, teisalt on osa laenu saanud ettevõtjad kas maksuvõlas, saneerimisel või suisa pankrotis.
Ettevõtjad peavad KredExi antud koroonalaene elupäästjaks, teisalt on osa laenu saanud ettevõtjad kas maksuvõlas, saneerimisel või suisa pankrotis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.