Eesti kodanikupalga katsejäneseks?

Kodanikupalk (universal basic income), mille ideeks on tingimusteta rahaline makse kõikidele riigi kodanikele, on viimastel aastatel palju tähelepanu saanud. Käimas või plaanis on mitmeid põnevaid eksperimente, erinevad on nii uuringute motiivid kui ka riikide heaolu tase. Peale heaoluriigi Kanada ning paratamatu automatiseerimisega silmitsi seisvale Silicon Valleyle viiakse laiahaardeline kodanikupalga eksperiment läbi ka Keenias.

Kodanikupalga ideest räägitakse seoses vaesuse leevendamisega, sotsiaaltoetuste süsteemi lihtsamaks ja läbipaistvamaks muutmisega, kuid ka üha suureneva automatiseerimise tagajärjena lähitulevikus teatud valdkondades potentsiaalselt suureneva töötuse raames. Suurimaks probleemiks kodanikupalga idee puhul peetakse töötamise motiivi vähenemist.

Soome eeskuju

Hiljuti avaldati uudis Soome kodanikupalga eksperimendi lõpetamisest. Esialgu jätab selline uudis eksperimendi läbikukkumise mulje, kuid tegelikult lõpeb eksperiment plaanitud tähtajal ehk detsembris 2018. Tulemused jõuavad meieni aga alles 2019. aastal.

Loodetavasti saame nende uuringust vastuseid järgnevatele küsimustele: mil määral mõjutab vanus inimeste otsuseid? Kui suur on linna ja maakohtade tulemuste erinevus? Kas kodanikupalk avaldab mõju tööjõu liikuvusele või haridustasemele? Kahetsusväärne on, et Soome uurimisgrupi taotluse eksperimendi pikendamiseks ning teiste huvigruppide kaasamiseks (sh hetkel töötavad inimesed) lükkas valitsus tagasi. Kaks aastat on liiga vähene aeg nii suure uurimuse põhjal laiahaardeliste järelduste tegemiseks. Samuti on oluline töötavate inimeste eksperimenti kaasamine, et näha, kuidas mõjuks kodanikupalk kogu ühiskonnale.

Autori 2017. aastal läbi viidud uurimus kodanikupalga mõjust eestlaste tööjõupakkumisele selgus, et hetkel töötud ja sotsiaaltoetuste saajad sooviksid pigem oma tööjõupakkumist suurendada, kuid hea sissetulekuga töötavad isikud sooviksid võimalusel oma töötundide arvu mõnevõrra vähendada. Soov tööjõupakkumise vähendamiseks on inimlik ning pikemas perspektiivis ühiskonnale potentsiaalselt kasulik. Hariduse või uue kutse omandamise tõttu ajutiselt tõõjõupakkumise vähendajad või tööturult lahkujad saavad hiljem olla tööturul väärtuslikumad. Ettevõtlusega alustajad saavad garanteerida sissetuleku iseendale ning luua töökohti ka teistele. Vabatahtlikud aga panustavad meie ühiskonna heaolusse. Lisaks annab kodanikupalk võimaluse olla pikemalt lapsega kodus või hoolitseda erihoolt vajavate lähedaste eest.

Jah, osa ei tahagi tööd teha

Loomulikult jääb ka kodanikupalga korral alles teatud ühsikonnagrupp, kes töötuselõksust (olukord, kus töötamisega saadud tulu ei kaalu üle sotsiaaltoetustest loobumist) pääsemisest hoolimata ei soovi siseneda tööturule. Kuid see on paratamatus. Jah, kodanikupalga korral peavad töötavad inimesed neid ülal pidama, kuid seda teeme me ka praeguse sotsiaaltoetuste süsteemi korral.

Lisaks võimaldab kodanikupalk säilitada teatud turvatunde inimestel, kelle töökohtasid ohustab automatiseerimine või tuleviku tehnoloogia, sh nt kogu transpordisektor. OECD hiljutise uuringu põhjal on Eestis automatiseerimise tõttu tõsises ohus umbes 12% töökohtadest. Seda on küll vähem kui OECD riikides keskmiselt, kuid tõenäoliselt ei ole kõigil ohustatud kohtadel töötajatel tahtmist IT-spetsialistideks ümber koolitatud saada.

Kodanikupalk annaks kõikidele inimestele turvatunde, et töö kaotusel, teatud eluliste otsuste või muude elu keerdkäikude tõttu jääb neile alles kindlas suuruses sissetulek. Praegune sotsiaaltoetuste süsteem on nagu turvavõrk, mis püüab inimese kinni, kui ta kukub, kuid kodanikupalk on pigem nagu põrand, mis alati jalge all ja toeks. Samal ajal säilitab see inimväärikuse, sest hätta sattunud inimesel ei ole vaja häbi tundes abi paluda. Küsimus ei ole üksnes praeguse sotsiaaltoetuste süsteemi eelistes või puudustes, vaid: milline ühiskond me soovime olla?

Ülimalt oluline kodanikupalga õnnestumiseks ning tööjõupakkumise stabiliseerimiseks on õige toetusesumma määramine ning vastav maksustamine. Oluline on õppida teiste riikide kogemustest, kuid tõelist kodanikupalga tulemust Eestis näeme vaid siis, kui proovime seda siin.

Autor: Kätlin Ojasalu