Juhtida või juhatada – see on küsimus

Viimastel nädalatel on juhtimine ja juhiks olemine meedias väga aktiivselt päevakorras. Ning sellest on vaid suur rõõm, sest vahel jääb mulje, et juhi töö on midagi sellist, mida peaks häbenema ja osaliselt isegi varjama, sest nende asemel teevad töö ära teised inimesed.

Samas, juhi töö ongi inimesed – oma meeskond, kogu organisatsioon. Mis saab veel olulisemat olla tööst, mis määrab ära selle, kui hästi need n-ö reaalset tööd tegevad inimesed end tunnevad, kui rahul on nad sellega, mida ja kuidas teha saavad.

Lugedes 22. mai Äripäevast artiklit Eesti juhi koondportreest, oli mu esimeseks reaktsiooniks see, et sõna „juht“ mõte vajab kindlasti lahtimõtestamist. Erinevates juhtimisõpikutes toodud definitsioonide kohaselt on „juht iga inimene, kes mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise“. Mis lihtsamas keeles öelduna tähendab seda, et juht saavutab midagi läbi selle, et ta n-ö töövahenditeks on ka inimesed.

Kui nüüd selle definitsiooni üle mõelda, siis juhtida saab väga mitmel moel – sundides, kasutades ära inimeste valikuvõimaluste puudumist, rahaga mõjutades või siis teadlikult inimesi kaasates ning neid isikliku eeskuju näitamise abil n-ö eestvedades.

Viimase juhi kohta tuleks tegelikult kasutada sõna „liider“ – ta mõjutab inimesi peamiselt läbi enda käitumise, mitte rahaliste, jõu või muude vahendite kasutamise.

Äripäeva artiklis toodud Eesti keskmine juht on aga hoopis ettevõtja – väikeettevõtja, kes juhib oma enda ettevõtet. Loomulikult on ka see juhtimine, aga tihti väga teistsugune töö, kui n-ö palgatööd tegeva juhi oma. Kui lihtsalt juht saab lubada oma töös pause, siis omanik oled sa 24/7 – see on sinu ettevõte, kus sul on 100% vaba voli otsustada, mida, millal ja kuidas teha. Rääkimata sellest, et vahel tuleb ise olla spetsialist, vahel tööline, vahel abitööjõud.

Selles oma firma juhtimises on palju head, kuid selles on kindlasti ka väga keerukaid hetki. Ja seetõttu on tore näha, et selliseid ettevõtjaid / juhte on Eestisse juurde tulnud. Ilma niisuguste väikeste ettevõteteta ei tule kuskilt neid suuri ettevõtteid, mille juhtimisest paljud unistavad. Ning need väikesed ettevõtted tagavad, et turul oleks terve konkurents ja sõltuksime vähem rahvusvahelise kapitali otsustest.

Minu austus kuulub ettevõtjatele, kes suudavad teha nii juhi kui omaniku rasket tööd ja mingil moel ühildavad selle veel ka pereeluga. Samas tuleb aru saada, et kõige selle kõrvalt ning juhtides vaid 3-4 inimest, ei ole põhifookuses mitte inimeste juhtimisega seotu, vaid pigem protsesside juhtimine.

Ja see on loomulik – väikefirma on nagu pere, inimestevahelised suhted on hoopis teised kui 30, 300 või 3000 töötajaga ettevõttes. Juhil jätkub kõigi jaoks aega, vaja pole keerulisi kommunikatsiooniprotsesse ja motivatsiooniprogramme. Juht on nagu jumal – alati olemas ja teab kõigele vastuseid.

Liikudes aga suuremate ettevõtete juurde, tuleks taas vahet teha liidritel ja n-ö juhatajatel. Viimaste all mõistan ma inimesi, kellele töötajad ei järgneks vabatahtlikult – kui neile selleks võimalus anda.

Suurtes organisatsioonides võib töötaja leida end juhataja külge „vangistatuna“ mitmel põhjusel – kartus mitte leida muud tööd, harjumus või soov teha just konkreetset tööd, tegemist on tõelise kutsumusega, alternatiivid lihtsalt puuduvad jne.

Juhatajaks võib saada pea igaüks, kes seda soovib. Liidriks mõned inimesed n-ö sünnivad ehk nende isiksuseomadused annavad neile toe liidriomaduste võimendamiseks, teised aga peavad end jätkuvalt arendama, et suuta olla liider mitte ainult headel, vaid ka halbadel päevadel. Liidri suhe alluvatega on alati kahepoolne, juhataja suhe aga ühepoolne ehk ainult tema enda ootustest, vajadustest ja soovidest lähtuv.

Kokkuvõtteks – liider on alati juht, kuid mitte iga juht ei ole liider. Ettevõtja on aga täiesti teine mõõde, millega võib kaasneda vajadus olla juht, kuid vahel ka mitte. Eesti parema tuleviku jaoks on vaja aga kindlasti nii häid ettevõtjaid kui ka rohkem liidreid. Vaadates pealekasvavaid põlvkondi, võib öelda, et lihtsalt juhatajaks olemine on juba väga eilne päev.