Artikkel
  • Jaga lugu:

    Suured andmed, vähe villa

    Meelis KitsingFoto: Arenguseire Keskus

    Suurandmete kogumisel ja kasutamisel avaliku sektori poolt rõhutatakse suuri võimalusi või ohte, ent tegelikkus on kaugel andmete potentsiaali rakendamisest, kirjutab Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing.

    Kuna riigi valitsemise digitaliseerimine genereerib üha rohkem andmeid, siis Facebooki andmete ekspluateerimine Cambridge Analyticas toob välja avaliku sektori kogutud andmete kasutamise võimalikud ohud.
    Erinevate andmete kombineerimisega võib suureneda oht rikkuda inimeste õigust privaatsusele, see võib suurendada ebaeetilist poliitikakujundamist, teha raskemaks turvalisuse tagamise nii eraisiku kui ka riiklikul tasandil ning suurendada ebavõrdsust ligipääsus avalikele teenustele. Riigist võib saada monstrum, mis jälgib ja kontrollib inimeste iga sammu, otsustajad manipuleerivad andmeid ning loovad tõendeid vastavalt poliitilistele eesmärkidele.
    Pessimistliku vaatele oponeerib optimistlik vaade, mis rõhutab, et suurandmete põhjal saab analüüsida poliitika mõju ja saada ülevaade avalike teenuste puudustest. Kui era- ja avaliku sektori andmeid kombineerida, saab avastada käitumismustreid, teha reaalajas kiireid prognoose ning suunata kodanikke „õigete“ otsuste suunas. Kõik see aitab liikuda tõenditel põhineva poliitikakujundamise poole.
    Ei nähta tervikpilti
    Praegune avaliku sektori andmete kasutamise seis on tegelikult kaugel mõlemast kirjeldatud vaatest. Kuigi nii akadeemiline kirjandus kui ka poliitikadokumendid, näiteks Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020, rõhutavad suurandmete tähtsat rolli avaliku sektori valitsemisel.
    Iirimaal aprillis toimunud rahvusvahelisel e-valitsemise teooria ja praktika konverentsil rõhutasid Majandusarengu ja Koostöö Organisatsiooni (OECD) ümarlaual nelja riigi esindajad, et kuigi riigid arenevad üha andmete-keskse valitsemise suunas ja on häid näiteid suurandmete kasutamisest, on arenguruumi palju. Kogutud andmeid tihipeale ei taaskasutata ja need ei ole avatud. Valitsused keskenduvad andmekogumise mõnele aspektile, kuid ei näe tervikpilti. Isegi mõistest „suurandmed“ saadakse aru erinevalt.
    Tervikpildi loomise teeb raskemaks n-ö andmete kaevamise põhine lähenemine suurandmete kasutamisele. Suurandmete kasutamist iseloomustab madal kontseptualiseerimine ja vähene seotus avaliku sektori valitsemise teooriatega. Igasuguse analüütilise töö puhul on kasulik enne alustamist küsida, kas antud juhul määravad andmed ja meetod uurimusküsimuse või määrab uurimusküsimus meetodi ja andmevajaduse? Suurandmete puhul domineerib kindlalt esimene.
    Mahud kasvavad, leiud mitte
    Samas on tugeva kontseptuaalse aluse loomine oskusliku andmeanalüüsi eeltingimus. Vastasel korral on leitud seosed ja järeldused vildakad või lausa ekslikud. Igaüks, kes on statistikat õppinud, teab, et korrelatsioon ei tähenda põhjuslikke seoseid.
    Kuigi andmemahud ja potentsiaal nende kasutamiseks kasvavad, on nende põhjal tehtud leiud tagasihoidlikud. Keskmiste näitajate ja üldiste käitumismustrite kirjeldamisest ei piisa. Sisulisemat ja sügavamat arusaama ei ole suurandmete abil poliitikakujundamises saavutatud, et näiteks muuta avaliku sektori programme tõhusamaks ja kaasavamaks.
    Iiri valitsuse Chief Information Officer Brian Lowry ütles OECD ümarlaual, et valitsustel tuleb seada konkreetsed sihid ja selgelt väljendada, mille jaoks andmeid kasutatakse. Tema hinnangul saab suurandmete abil pakkuda tõhusamaid teenuseid, muuta valitsemine proaktiivsemaks ning kasutada andmeid paremaks poliitikakujundamiseks.
    Erinevad silotornid
    Sellise arusaama rakendamine suurandmete kasutamisel on raskendatud, kuna oskused kasutada uusi tehnoloogiad avaliku sektori valitsemisel on piiratud. Takistused on ennekõike organisatoorsed ja institutsionaalsed. Nagu ka laiemalt avaliku sektori valitsemise puhul, tegutsetakse nn silodes, ja silode üleselt ei saa andmeid jagada.
    Kes on püüdnud erinevaid andmeid uurimustöödes kasutada, teavad, et avaliku sektori andmebaaside ja/või era- ja avaliku sektori andmebaaside kombineerimine on parimal juhul administratiivselt keeruline ja halvemal juhul võimatu. Kui kasutada suurandmete kõige minimalistlikumat definitsiooni ja püüda kombineerida erinevate asutuste poolt kogutud administratiivseid andmeid, siis on see Eestis isegi ühe ministeeriumi haldusalas suur ettevõtmine.
    Suurandmete potentsiaali realiseerumine sõltub sellest, kuivõrd suudetakse suurendada motivatsiooni koostööks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Rappida saanud idud pakuvad nüüd ostukohti
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Pevkur tahab ajateenijatele kodulaenu intresside hüvitamist
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.

Olulisemad lood

Novembris inflatsioon aeglustus Euroalas aeglustus inflatsioon 10 protsendile
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.