Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suured andmed, vähe villa

    Meelis KitsingFoto: Arenguseire Keskus

    Suurandmete kogumisel ja kasutamisel avaliku sektori poolt rõhutatakse suuri võimalusi või ohte, ent tegelikkus on kaugel andmete potentsiaali rakendamisest, kirjutab Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing.

    Kuna riigi valitsemise digitaliseerimine genereerib üha rohkem andmeid, siis Facebooki andmete ekspluateerimine Cambridge Analyticas toob välja avaliku sektori kogutud andmete kasutamise võimalikud ohud.
    Erinevate andmete kombineerimisega võib suureneda oht rikkuda inimeste õigust privaatsusele, see võib suurendada ebaeetilist poliitikakujundamist, teha raskemaks turvalisuse tagamise nii eraisiku kui ka riiklikul tasandil ning suurendada ebavõrdsust ligipääsus avalikele teenustele. Riigist võib saada monstrum, mis jälgib ja kontrollib inimeste iga sammu, otsustajad manipuleerivad andmeid ning loovad tõendeid vastavalt poliitilistele eesmärkidele.
    Pessimistliku vaatele oponeerib optimistlik vaade, mis rõhutab, et suurandmete põhjal saab analüüsida poliitika mõju ja saada ülevaade avalike teenuste puudustest. Kui era- ja avaliku sektori andmeid kombineerida, saab avastada käitumismustreid, teha reaalajas kiireid prognoose ning suunata kodanikke „õigete“ otsuste suunas. Kõik see aitab liikuda tõenditel põhineva poliitikakujundamise poole.
    Ei nähta tervikpilti
    Praegune avaliku sektori andmete kasutamise seis on tegelikult kaugel mõlemast kirjeldatud vaatest. Kuigi nii akadeemiline kirjandus kui ka poliitikadokumendid, näiteks Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020, rõhutavad suurandmete tähtsat rolli avaliku sektori valitsemisel.
    Iirimaal aprillis toimunud rahvusvahelisel e-valitsemise teooria ja praktika konverentsil rõhutasid Majandusarengu ja Koostöö Organisatsiooni (OECD) ümarlaual nelja riigi esindajad, et kuigi riigid arenevad üha andmete-keskse valitsemise suunas ja on häid näiteid suurandmete kasutamisest, on arenguruumi palju. Kogutud andmeid tihipeale ei taaskasutata ja need ei ole avatud. Valitsused keskenduvad andmekogumise mõnele aspektile, kuid ei näe tervikpilti. Isegi mõistest „suurandmed“ saadakse aru erinevalt.
    Tervikpildi loomise teeb raskemaks n-ö andmete kaevamise põhine lähenemine suurandmete kasutamisele. Suurandmete kasutamist iseloomustab madal kontseptualiseerimine ja vähene seotus avaliku sektori valitsemise teooriatega. Igasuguse analüütilise töö puhul on kasulik enne alustamist küsida, kas antud juhul määravad andmed ja meetod uurimusküsimuse või määrab uurimusküsimus meetodi ja andmevajaduse? Suurandmete puhul domineerib kindlalt esimene.
    Mahud kasvavad, leiud mitte
    Samas on tugeva kontseptuaalse aluse loomine oskusliku andmeanalüüsi eeltingimus. Vastasel korral on leitud seosed ja järeldused vildakad või lausa ekslikud. Igaüks, kes on statistikat õppinud, teab, et korrelatsioon ei tähenda põhjuslikke seoseid.
    Kuigi andmemahud ja potentsiaal nende kasutamiseks kasvavad, on nende põhjal tehtud leiud tagasihoidlikud. Keskmiste näitajate ja üldiste käitumismustrite kirjeldamisest ei piisa. Sisulisemat ja sügavamat arusaama ei ole suurandmete abil poliitikakujundamises saavutatud, et näiteks muuta avaliku sektori programme tõhusamaks ja kaasavamaks.
    Iiri valitsuse Chief Information Officer Brian Lowry ütles OECD ümarlaual, et valitsustel tuleb seada konkreetsed sihid ja selgelt väljendada, mille jaoks andmeid kasutatakse. Tema hinnangul saab suurandmete abil pakkuda tõhusamaid teenuseid, muuta valitsemine proaktiivsemaks ning kasutada andmeid paremaks poliitikakujundamiseks.
    Erinevad silotornid
    Sellise arusaama rakendamine suurandmete kasutamisel on raskendatud, kuna oskused kasutada uusi tehnoloogiad avaliku sektori valitsemisel on piiratud. Takistused on ennekõike organisatoorsed ja institutsionaalsed. Nagu ka laiemalt avaliku sektori valitsemise puhul, tegutsetakse nn silodes, ja silode üleselt ei saa andmeid jagada.
    Kes on püüdnud erinevaid andmeid uurimustöödes kasutada, teavad, et avaliku sektori andmebaaside ja/või era- ja avaliku sektori andmebaaside kombineerimine on parimal juhul administratiivselt keeruline ja halvemal juhul võimatu. Kui kasutada suurandmete kõige minimalistlikumat definitsiooni ja püüda kombineerida erinevate asutuste poolt kogutud administratiivseid andmeid, siis on see Eestis isegi ühe ministeeriumi haldusalas suur ettevõtmine.
    Suurandmete potentsiaali realiseerumine sõltub sellest, kuivõrd suudetakse suurendada motivatsiooni koostööks.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.