• Jaga lugu:

    Eesti õigusloome vajab tugevaid rahusteid

    Mait PaltsFoto: Andres Haabu

    Eestis tegeleb seaduste ettevalmistamisega ilmselt liiga palju inimesi, sest õigusloome maht on liiga suur ning valmivad seadused tihti ebakvaliteetsed, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

    Igal aastal muudetakse Eestis rohkem kui pooli seaduseid, kusjuures mõnda õigusakti muudetakse ühe aasta jooksul ka korduvalt. Vaadates seda suurusjärku, tekib paratamatult küsimus, kas Eesti on majanduskriisis, looduskatastroofide rüpes või liikumas ühest ühiskonnakorraldusest teise, et õigusaktides tuleb teha nii palju muudatusi. Ja nii, kasvavas tempos, juba viimased kümmekond aastat.
    Kui esialgu võis loota, et 2017. aasta tuleb õigusloome maastikul väheviljakas, sest suur osa ametnikest oli pool aastat seotud ELi eesistumisega, siis tegelikkuses läks vastupidi. Eelmisel aastal suurenes eelnõude arv ligi viisteist protsenti ning sisuliselt igal teisel tööpäeval valmis üks uus eelnõu. Suurt õigusloome mahtu ei saa vabandada ka EList tulenevate õigusaktidega, sest kolm neljandikku meie õigusloomest ei ole seotud ELiga, vaid on meie enda töö vili.
    Õigusloome vohamine on ühest küljest tingitud sellest, et igat ühiskonnas esile kerkivat probleemi või seaduses sisalduvat iluviga soovitakse esimese sammuna lahendada seaduse muutmise teel. Paljudel juhtudel puudub selleks vajadus. Õigusakti muutmine peab olema viimane, mitte esimene abinõu. Praegu oleme jõudnud aga staadiumisse, kus kõik on nii punktuaalselt reglementeeritud, et ka iga lihtsustus või regulatsiooni lõdvendus eeldab juba seaduse muutmist, mis tekitabki lumepalliefekti.
    Mis kehvasti, see uuesti
    On täiesti loogiline, et kui igal aastal tehakse üle saja seadusemuudatuse ning paljud neist on tehtud kiirustades, siis tulevad õigusaktidesse vead sisse, huvigruppide kaasamine jääb pinnapealseks ning korralikust mõjude analüüsist ei ole mõtet rääkidagi. Mõjuanalüüside madalat kvaliteeti kinnitab ka justiitsministeerium, kelle hinnangul oli vaid kolmandik eelmise aasta mõjuanalüüsidest kvaliteetsed. Kiirustamise käigus tehtud vead on aga seemneks, et järgmisel aastal saaks uuesti õigusakte muuta.
    Õigusloomes peaks kehtima põhimõte, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Esmalt tuleb sõnastada probleem, mida lahendama hakatakse. Seejärel tuleb kaardistada alternatiivid ja analüüsida nende mõjud ja alles siis tuleb teha lõplik valik. Eestis lähtutakse sageli aga vastupidisest loogikast. Esimese sammuna leitakse sobiv lahendus ja seejärel hakatakse otsima argumente, mis vaid seda lahendust toetavad.
    Mida tuleb teha, et õigusloome maht väheneks ja muutuks kvaliteetsemaks? Aeg-ajalt on räägitud ideest anda Eesti õigusloomele uinuteid ehk panna kogu protsess näiteks aastaks seisma. Väärt mõte! Praktikas siiski realiseerimatu. Kuid teostatav ja reaalne oleks vähendada oluliselt nende inimeste arvu (näiteks poole võrra), kes kogu selle masinavärgi jaoks töötavad. Vabastada see ressurss ning teha olemasolevate kohustuseks iga seaduse muutmise ettepaneku korral esmalt vastata küsimusele, mis probleemi soovitakse lahendada, ning pakkuda välja lahendused, mis ei nõua ühegi õigusakti muutmist. Ehk teisisõnu peaks ülesanne olema otsida lahendusi, mis ei nõua seadusandja sekkumist. Kui sellega toime ei tulda, on tegemist ebaõnnestunud tööga.
    Paberil töötab
    Eesti hea õigusloome põhimõtted näevad paberil juba praegu päris head välja ning on võimelised tagama kvaliteetset ja ausat õiguspoliitikat. Näiteks kehtib juba aastaid põhimõte, et seadusemuudatuste mõju tuleb analüüsida ja õigusloome protsessi tuleb kaasata huvigruppe. Kahjuks nendest põhimõtetest ei peeta sageli kinni.
    Et süsteem toimiks ka praktikas hästi, peavad poliitikud ja ametnikud hakkama järgima õigusloome protsessis kehtivaid põhimõtteid. Tegemist on ju tegelikult kõige lihtlabasema täidan seadust / ei täida seadust olukorraga. Praegu on paraku mittetäitmine kujunemas reegliks. Eesti peab jõudma olukorda, kus eelnõu jäetakse kooskõlastusringil kooskõlastamata, valitsuses heaks kiitmata või riigikogus vastu võtmata, kui eelnõu menetlemisel on rikutud hea õigusloome põhimõtteid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.