Ebaõigluse vastu

"Tundub, et Eesti majanduses hakkab üleminekuperiood – kapitali esialgse akumulatsiooni metsikuvõitu periood – lõppema," ütles Eesti Panga president Vahur Kraft 1997. aastal. Üsna asjakohasest hinnangust hoolimata on praegu taas sellelt esialgselt akumulatsioonilt tolm pühitud ja püütakse väita, et põhiaktsionäri õigus vähemuse kõrvu rullida on ikka sellega õigustatav. Ühe Rockefellerite varanduse alusepanija hüüdnimi olla olnud Korsaar, mis mõnevõrra kirjeldab sellisele perioodile iseloomulikku äritegemist. Ja selline periood kestvat Eestis endiselt ja seda on vaja kaitsta õiguskindluse argumendiga?

Vähemuse dividendi- ja väljamüügiõiguse seadustamiseks esitatud ettepanekuid tuleb käsitleda laiemalt kui suvise sotside esimehega seonduva segaduse kattevari. Nii selle kui ka eelnenud pikkade aastate jooksul ühe või teise kanali kaudu tehtud sarnased ettepanekud ei ole kuidagi olnud sellega seotud. "Kingitus Kovalenkodele" võiks pealiskaudsel vaatamisel olla asjakohasem. Aga tegu oleks siis sedasorti isevärki kingitusega, kus keegi endale kuuluvalt varalt üle pikkade aastate saaks võimaluse midagigi teenida või (viimase võimalusena) väljamüügiõigust realiseerides likviidseks muuta. See toimuks (erinevalt enamikust teistest sotside ettepanekutest) mitte maksumaksjate või põhiaktsionäri arvel, vaid tulu saamisena oma varalt.

Kohtuasju, mis näitavad, et suhted aktsionäride vahel vajavad paremat reguleerimist, on aastate jooksul olnud sadu. Ettepanek selliste olukordade lahendamiseks vastavalt praegusele õiguslikule raamistikule (näiteks) aktsionäride lepinguga, peab kahjuks paigutama rubriiki "Hilja, peremees, hilja". Kui suhted on juba käest ära, siis sellist lepingut enamasti ei sünni. Ja turul oma aktsiaid sellises konfliktsete suhetega ettevõttes müües on võimalik saada ainult murdosa nende õiglasest väärtusest.

Probleem ja ebaõiglus aktsionäride omavahelistes suhetes on olemas ja ilma seadusandja abita see jääbki püsima. Kui me lahendame olukorra sarnaselt Saksamaa või Soomega, siis vähemalt viimase puhul tundub kohvijoomisega (2017. aastal mõnedel andmetel maailma suurimad kohvitarbijad) asjad täitsa hästi olevat. Eelnõus esitatud ettepanekud, mille peale "Rõivase ettevõtjast sõber" ja teised arvamusliidrid üllatunud nägu teevad, on sisuliselt samade puuduste lahendamisele suunatud, millede olemasolule juhtis tähelepanu ka justiitsministeeriumi ühinguõiguse revisjoni töögrupp (kuhu kuuluvad sisuliselt kõik Eesti ühinguõiguse eksperdid, vt siit). Hinnangu aluseks on väga ulatuslik rahvusvaheline õigusvõrdlev analüüs ning Eesti kohtupraktika analüüs. Seega väita, et tegemist on mingi analüüsimata ja ainulaadse lahendusega, on vale. Nendele probleemidele on tähelepanu juhitud ka sisuliselt ainukeses eestikeelses ühinguõiguse käsiraamatus.

Sarnaseid ettepanekuid on esitatud alates äriseadustiku kehtestamisest peale juba korduvalt, kuid need on jäänud kehtestamata eelkõige kaubandus-tööstuskoja väga tugeva vastuseisu tõttu. Mh erakondade rahastamise süsteemi oskusliku kasutamise abil suurt sõnaõigust omavad suurettevõtjad on selliselt suutnud oma mõnele liidrile vajalikku katust pakkuda ilma tõsisemate argumentidetagi.

Kahjuks pole sugugi võimatu, et isegi praeguse börsiettevõtte Olympic Entertainment Groupi väikeaktsionäre võib tulevikus tabada olukord, kus võimaluse oma omandilt tulu saada on põhiaktsionär keeruliseks muutnud. Väikeaktsionäridel on seega igati põhjust hoida pöialt sellele, et nende õiguskaitse sellistes olukordades oleks Eestiski reguleeritud.