• Jaga lugu:

    Tipptehnoloogia asukohast ei sõltu

    Initsiatiivi, lennukate ideede ja nutika teostuse korral saab ka väljaspool Tallinna tegutsedes end rahvusvahelisel ärimaastikul silmapaistvaks teha, kirjutab Elektroonikatööstuse liidu tegevjuht Arno Kolk.

    Konverents "Tööstuse äriplaan 2017"Foto: Raul Mee
    Eesti ekspordib 92% siin toodetud elektroonikast. Märkimisväärne on, et olulise panuse sellesse annavad ka tehased, mis asuvad pealinnast hoopis kaugemal.
    Nii näiteks on Saaremaal elektroonikatööstus koos seal tegutseva viie elektroonikaettevõttega turismi kõrval tegelikult üheks tähtsamaks tegevusharuks, valmistades kohapeal nii tänavavalgustuse kontrollereid ja juhtimissüsteeme, kaugloetavate elektriarvestite sisu, elektroonikat rahvusvahelistes vetes seilavatele laevadele kui ka põrandakütte termostaate.
    Tartumaal Elvas tegutsev elektroonikaettevõte Enics valmistab koguni 1000 erinevat tööstuselektroonika toodet ja on investeerinud eelmisel aastal ettevõtte seadmetesse ning tehase laiendusse 6 miljonit eurot, millele lisandus ka tänavu 3 miljoni euro jagu investeeringuid.
    Ida-Virumaalt pärit elektroonikaettevõtted on aga näiteks suutnud paista silma maailmatasemel kõlarite tootmisega, mis on vallutanud nii USA kui ka Aasia turud. Selliseid silmapaistvaid näiteid leidub ka teistes Eesti maakondades.
    Kuigi elektroonikatööstuse ülesehitamiseks piisab paljuski pealehakkamisest, on oluline roll ettevõtlust soodustaval keskkonnal.
    Mujal maailmas on näiteks tööstusparkide loomine kujunenud eraldi tööstusharuks - vaatame kas või Malaisiat, kus valmistatakse tööstusparkides ette tühjad tehasekarbid, mida iga soovija saab välja rentida.
    Omavalitsuste oluline roll
    Eestis on valdkonna tuleviku mõjutamisel oluline roll kohalikel omavalitsustel, kes saavad soodustada või takistada piirkondlikku ettevõtlust. Praegu laekuvad piirkondlike elektroonikatööstuste töötajate maksud kohalikule omavalitsusele, tööstuse enda raha aga riigile - võib-olla peaks ka tööstusest tulev raha otse kohalikku omavalitsusse jõudma. Siis oleks ettevõtetel maakondades positiivsem mõju ning omavalitsustel omakorda huvi nende tegemisi toetada.
    Kuigi näiteks kolhoosidest välja kasvanud või välisinvesteeringute abil siia loodud elektroonikatööstustel on mõningane edumaa, pole ka uute piirkondlike elektroonikaettevõtete tekkimine enam liiga keeruline.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.