• Jaga lugu:

    Segadus Brexiti ümber süveneb

    Kui Suurbritannia peaks Euroopa Liidust lahkuma lahkumisleppeta, tooks see kaasa erkorselt suure segaduse, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

    IRLi valimispidu Tallinnas Radissoni hotellis. IRL sai 23 mandaati.Foto: Veiko Tõkman
    Brexiti kõige kuumemad hetked on kohe algamas. Mida lähemale jõuab 29. märts 2019, kui Suurbritannia peaks ametlikult Euroopa Liidust lahkuma, seda teravamaks lähevad erinevate osapoolte argumendid ja ähvardused. Mõne jaoks on siin tegemist lahkumisleppe läbirääkimiste taktikaga, mõne jaoks sisepoliitilise, või veelgi halvem, erakonnasisese heitlusega, kuid enamike jaoks häiriva ja kahetsusväärse protsessiga.
    Viimastel päevadel on esile tõusnud ähvardav võimalus, et Brexiti kõnelused kukuvad üleüldse kokku ning Suurbritannia lööb Euroopa Liidu ukse lahkumisleppeta kinni. Seda ei saa lõpuni välistada, kuigi peaminister Theresa May räägib endiselt kindlast tahtest jõuda kokkuleppeni.
    Ometi on nii britid kui ka näiteks belglased ja hollandlased juba valmistumas selleks, et korratu lahkumine ja üleöö tollipiiride teke võib sadamates kaasa tuua suure segaduse. Britid on selleks arvestanud juba 4 miljardi naela suuruse kulu, Belgias ja Hollandis on värvatud juurde uusi tolliametnikke ning kohandatud sadamaid suurema hulga veokite vastuvõtmiseks.
    Lahkumisleppeta lahkumine tähendaks automaatselt Suurbritannia eemaldumist ühisturult. Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kaubandussuhteid hakkaksid reguleerima Maailma Kaubandusorganisatsiooni tollitariifid. Samuti peaks London arvestama, et Euroopa Liidu sõlmitud vabakaubanduslepped kolmandate riikidega kaotavad brittide jaoks kehtivuse. Uute lepete sõlmimine võtaks aga aastaid.
    See tooks omakorda kaasa suure ebakindluse nendele rahvusvahelistele ettevõtetele, kes oma äriplaanides on Ühendkuningriiki pidanud Euroopa Liidu ühisturu osaks ja eeldanud, et kapital võib vabalt liikuda.
    Uste paugutamine tähendaks koheselt suurt segadust brittide lahkumisega seotud rahaliste kohustuste määratlemisega. Samuti lõpeks kodanike vaba liikumine Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel.
    Masendav perspektiiv
    Kogu see perspektiiv on nii masendav, et loodetavasti saadakse nii Londonis kui ka Brüsselis aru kokkuleppe hädavajalikkusest. Euroopa Komisjoni pealäbirääkija Michel Barnier on vähemalt valmis Põhja-Iiri küsimuses teatavateks järeleandmisteks, kuid sama valmidust oleks vaja ka sisepoliitilise surve all olevalt Maylt.
    Venitamiseks ega ähvardamiseks pole enam kaua aega. Hiljemalt oktoobriks peaks lahkumisleppe kõnelustele joon alla tõmmatama, et parlamendid Londonis ja Brüsselis jõuaksid selle veel enne 29. märtsi kinnitada.
    Eestile on Euroopa Liidu mõranemine ja brittide lahkumine niigi halb uudis, mistõttu iga täiendav segadus vaid lisaks meile negatiivseid järelmeid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Kukkuvad turud veavad ka nafta hindu alla
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.